Tapa: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
→Raudteesõlmpunkt: puudub Waldorf |
||
44. rida:
[[19. sajand]]i 60. aastatel hakati Venemaa keisririigis intensiivselt raudteid ehitama. Esimeseks Eesti alal ehitatud raudteeks oli [[Balti Raudtee Selts]]i (1907. aastast [[Balti raudtee]]) [[Tallinna–Peterburi raudtee]], mille ehitamist alustati [[1869]]. aastal ja lõpetati aasta hiljem. 1875. aastal alustati [[Tapa–Tartu raudtee]] harutee ehitamist ja juba järgmisel aastal oli seegi valmis.
[[1876]]. aastal ehitati siinsesse põlisesse kuusemetsa esimene maja – [[Tapa raudteejaam]]a [[Tapa jaamahoone|hoone]]. Millest sai alguse ka Tapa kui jõudsasti kasvav raudteelaste asula. Kuusemetsast juuritud platsile kerkisid raudteelaste elamud, ehitati [[hobupostijaam]], apteek, kauplused, kõrts, koolid, võõrastemajad, rajati väiketööstused. Sajandivahetusel oli Tapa alevikus pisut alla tuhande elaniku. 19. sajandi lõpus oli Tapa [[Waldorf
[[1910]]. aasta paiku lammutati osa Tapa puidust jaamahoonest ja asemele ehitati telliskivihoone, kuhu paigutati einelaud ja ooteruumid. Alles 1980. aastatel seoses [[Tallinn]]as avatud [[Muuga sadam]]a käikulaskmisega rekonstrueeriti jaamahoonet.
| |||