Eesti Kunstiakadeemia: erinevus redaktsioonide vahel

*[[1914]]: reorganiseeriti kursused '''Tallinna Kunsttööstuskooliks'''. Õppeaeg koolis oli viis aastat ning erialadest sai valida tikandi, puu- ja papitöö, raamatuköitmise, dekoratiivmaali ning maalritöö vahel. Eelharidusena nõuti sisseastujailt kõrgema linnakooli või ministeeriumikooli lõpetamist (5–6 õppeaastat). Lõpetajad said õpetatud joonistaja või joonestaja nimetuse ning allmeistri tunnistuse. Kolme aastaseKolmeaastase praktika järel õpitud erialal omas lõpetaja õiguse meistrikutsele. Kooli juures toimusid ka pedagoogikakursused ning nende lõpetamisel (koos enda erialaga) saadi õigus asuda tööle kunstiõpetajaks madalamatele õppeastmetele.

*[[1923]]: – avati [[keraamika]] eriala

*[[1924]]: – seoses Eesti iseseisvumisega sai Tallinna Kunsttööstuskoolist '''Riigi Kunsttööstuskool'''; selles anti haridust kõigil tollastel [[tarbekunst]]i erialadel. Õppeaeg pikenes kuuele aastale ning erialadest sai valida dekoratiivse maali, raamatuköitmise ja papitöö, tikandi ja pitside, [[Skulptuur|skulptuuri]] ja puuvoolimise vahel. Struktuurilt jagunes õppimine kaheastmeliseks: I aste kestis kolm õppeaastat, mille lõpetamine andis õppinud töölise kutse. Teise, samuti kolmeaastase astme lõpetanu meistri kutse. Pedagoogilised kursused toimusid edasi, kuid nende lõpetajail oli õigus õpetada kunstiaineid ja käsitööd nii alg-, kesk- kui ka kutsekoolides.

*1924: aastal– avati [[graafika]], trükitöö, [[litograafia]], [[tsinkograafia]] ja [[Õlimaal|õlimaali]] erialad.

*[[1925]]: – avati [[Metallehistöö|metall-]] ja emailtöö erialad.

*[[1929]]: – Riigi Kunstttööstuskool sai uue põhikirja ja selle kohaselt kujunes kool struktuurilt kolmeastmeliseks: 1. aste – üldaste, õppeaeg 2 aastat, võeti läbi ainult üld- ja kunstiained. Eelharidusena nõuti sisseastujailt 6-klassilist algharidust. 2. aste – töökodade aste, õppeaeg 3 aastat, võeti läbi erialasi, praktikalisi ja kunstiaineid. Eelharidusena teisele astmele pääsemiseks nõuti kas üldastme lõpetamist või kutsekeskkooli ehk üldharidusliku [[Gümnaasium|gümnaasiumi]] lõpetamist. Selle astme lõpetajad said oskustöölisekutse. 3. aste – meistriklass, õppeaeg 1–2 aastat. Lõpetajad said rakenduskunstniku nimetuse. Pärast kaheaastast staaži erialal omas rakenduskunstnik õiguse meistrikutsele. Sama põhikirjaga laiendati ka kooli profiili: tekstiili eriala juurde loodi veel mood, raamatuköitmise ja papitöö baasil loodi nakehistöö eriala.

*[[1938]]: aastal– loodi kooli baasil kaks õppeasutust: '''Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti Kool''' (õppeaeg 4 aastat) ja '''Riigi Kõrgem Kunstikool''' (õppeaeg 3 aastat), millega loodi võimalus omandada kõrgem haridus nii tarbe- kui [[kujutav kunst|kujutava kunsti]] aladel. Uue erialana lisandus [[sisearhitektuur]] ja kavandati ka [[aiakujundus]]t, mis jäi küll vaid kursuste tasandile. Akadeemilisele joonistusele lisandusid vaba- ja loovjoonistus ning suurenes [[Tahvelmaal|tahvelmaali]] tähtsus.

*[[1. juuli]] [[1940]] – [[1941]]: – [[Nõukogude okupatsioon]]; riigi kunstikoolid likvideeriti ning nende baasil moodustati '''Jaan Koorti nimeline Riigi Rakenduskunsti Kool'''. Struktuurilt jagunes kool osakondadeks: värvi, vormi, raamatu ja ruumi osakonnad. Erialad olid samad, juurde tuli veel kudumise eriala.

* August 1941 – jaanuar 1942: oli– kool oli suletud

* 1942–[[1943]]: – kandis kool nime '''Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kool'''. Kaotati kõik kujutava kunsti erialad, jäi vaid tarbekunsti erialade õppimise võimalus.

*1943 – märts [[1944]]: kandis– kool kandis nime '''Tallinna Rakenduskunsti Kool '''(moodustati eelmisest ilma maali- ja skulptuuriosakonnata)

* [[20. detsember]] 1944 – [[1950]]: – kool nimetati ümber '''Tallinna Riiklikuks Tarbekunsti Instituudiks'''. Struktuur oli järgmine: a) dekoratiiv- ja [[Monumentaalmaal|monumentaalmaali]] fakulteet, mille alla kuulusid dekoratiiv-, monumentaalmaal ja [[mosaiik]]; miniatuurmaal, teatridekoratsioonid, b) graafika fakulteet: [[plakat]], [[tarbegraafika]] ja raamatukujundamine, [[nahkehistöö]], c) kunstilise tekstiili fakulteet, erialadeks kunstiline tekstiil ja kunstiline kostüüm. d) dekoratiivkujunduse fakulteet, erialadeks aia- ja pargikujundus ning ruumikujundus, e) monumentaal- ja dekoratiivskulptuuri fakulteet, erialad: monumentaal- ja dekoratiivksulptuur, metallehistöö, kunstiline keraamika, klaasehistöö.

*[[1951]]: – suleti [[Pallase Kunstikool]] [[Tartu]]s ning kogu kunstiõpetus koondati Tallinna. Kooli uueks nimeks sai '''Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut''' (ERKI), kinnitati uued õppeplaanid ning Tallinna Polütehnilisest Instituudist ([[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Tehnikaülikoolist]]) toodi üle [[arhitektuur]]ikateeder. Struktuur jagunes maali (tahvelmaal, teatridekoratsioon), skulptuuri, graafika (graafika, nahkehistöö), arhitektuuri ja tarbekunsti (metallehistöö, kunstiline keraamika, klaasehistöö, kunstiline tekstiil, kunstiline kostüüm) fakulteetideks.

*[[1989]]: – ERKI nimetati ümber '''Tallinna Kunstiülikooliks'''.

*[[1995]]: – Tallinna Kunstiülikool nimetati ümber '''Eesti Kunstiakadeemiaks''' (EKA); nimi kinnitati [[1996]]. aastal.

*[[1997]]: – tegevust alustas [[EKA Avatud Akadeemia]].

*[[1999]]. aasta kevad: – akrediteeriti enamik EKA bakalaureuse- ja magistriõppekavadest, rahvusvaheline ekspertkomisjon hindas õppekavad heaks ja väga heaks.