Valguse kiirus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
39. rida:
Sellegipoolest kordas [[Accademia del Cimento]] [[Firenze]]s [[1667]] Galilei katset, asetades lambid teineteisest miili kaugusele. Ka seekord ei täheldatud viivitust. See kinnitas Descartesi seisukohta, et valgus levib lõpmata kiiresti. Galilei ja [[Robert Hooke]] seevastu tõlgendasid seda tulemust nii, et valguse kiirus on liiga suur, et seda saaks sellise katsega määrata.
Esimesena hindas valguse kiirust edukalt taani astronoom [[Ole Rømer]] [[1676]]. Ta uuris [[teleskoop|teleskoobiga]] Jupiteri kaaslase [[Io (kuu)|Io]] liikumist. Sellest, millal Io Jupiteri varjust ilmub ja millal jälle varju jääb, tegi ta järelduse, et Io tiirlemisperiood on umbes 42,5 tundi. Nii saab Io varjutuse aega ennustada. Ent Rømer märkas, et arvutatud väärtused pole Io varjust väljatuleku ja Jupiteri varju jäämise hetkedega täpses kooskõlas: aasta jooksul käis Io algul üha enam ette, seejärel üha enam taha. Rømer seletas seda ajalist nihet sellega, et olenevalt Io ja Maa vahelisest kaugusest läbib valgus erineva vahemaa. Ta tegi järelduse, et valgus ei levi silmapilkselt, vaid lõpliku,
Et Rømer ei teadnud Maa orbiidi läbimõõtu, ei saanud ta ka anda valguse kiirusele kindlat väärtust. Seda tegi esimesena Christiaan Huygens [[1678]]. aastal. Ta viis kokku Rømeri andmed valguse kiiruse kohta ja [[Giovanni Domenico Cassini]] 1673 juhuslikult ligikaudu õigeks osutunud Maa orbiidi läbimõõdu hinnangu 280 miljonit kilomeetrit ning sai tulemuseks valguse kiiruse 213 000 km/s. Et mõlemad väärtused olid ebatäpsed, osutus saadud tulemus tänapäeval teadaolevast väärtusest umbes neljandiku võrra väiksemaks.
|