|
[[Parun]] '''Georges Léopold Chrétien Frédéric Dagobert Cuvier''' [küvje] ([[23. august]] [[1769]] – [[13. mai]] [[1832]] [[Pariis]]) oli prantsuse loodusteadlane ja [[zooloogia|zooloog]]. Teda peetakse [[võrdlev anatoomia|võrdleva anatoomia]] ja [[paleontoloogia]] rajajaks. Tema noorem vend [[Frédéric Cuvier]] (1773–1838) oli samuti loodusteadlane.
Oli võtmetegelaseks loodusteaduste uurimisel 19-nda. sajandi alguses. jaTema võrreldestöö elusorganismeelusorganismide võrdlemisel fossiilidega mängis olulist rolli võrdleva anatoomia ja palentoloogia rajamisel.
Cuvier laiendas Linné klassifikatsioonimeetodit ja tema tööd peetakse selgroogsete paleontoloogia alustalaks. Lisaks väitis ta, et liikide väljasuremine on möödapääsematumöödapääsmatu fakt, kuid sel ajal peeti seda vaid spekulatsiooniks
Ta oli [[19. sajand]]i alguspoole [[Pariis]]i teadusringkonna võtmekuju. Ta oli tuline varajaste [[evolutsiooniteooria]]te (nt [[lamarkism]]) vastane ja eitas liikide muutumist.
== Elulugu ==
Cuvier sündis 1967. aastal Lõuna-Prantsusmaal luterlikus Montbéliardi linnas, kus juba tema esivanemad olid elanud. Cuvie-iCuvier' isa oli sõjaväe leitnant Jean George Cuvier ja ema Anne Cleménce Chatel.
=== Hariduskäik ===
George Cuvier-i'd õpetas tema varajastel aastatel temalapsepõlves ema Anne, mistõttu ületasid tema teadmised tema eakaaslaste omi. Gümnaasiumiaastatel olid tema teadmised matemaatikast, ajaloost ja geograafiast alati märkimisväärsed. On öeldud, et tal oli erakorselterakordselt suur huvi ajaloo vastu ja hea mälu ajaloofaktideleajaloofaktide -meeldejätmisel: kord juba kuuldud, jäid nii nimed, kuupäevad kui ka sündmused talle alatiseks meelde.
10-aastasena, pärast gümnaasiumisse astumist, sattus ta juhuslikult lehitsema Conrad Gessener-iGesseneri ''raamatut "Historiae Animalium''", mis äratas temas koheseltkohe huvi loodusteadustesseloodusteaduste vastu. Seejäres hakkas ta laenama Buffon-iBuffoni massiivset teost ''"Historie Naturelle''". Neid teoseid üha uuesti uurides ja lugedes teadis Cuvier juba 12-ndaks. eluaastaks neljajalgsetest ja lindudest sama palju kui loodusteadlane.
PealePärast gümnaasiumi lõpetamist kolis ta Saksamaale, Stuttgart-iStuttgarti, kus veetis 4 aastat Caroline Akadeemias, kus ta saavutas märkimisväärseid tulemusi kõikides õppeainetes. Kuigi Saksamaale minnes ta saksa keelt ei osanud, õppis ta selle ruttu ära ja juba pealepärast 9-sat kuud õppimist võitis Cuvier akadeemia auhinna just oma saksa keele oskuse eest.
PealePärast lõpetamist ei olnud Cuvier-il'l piisavalt raha, seega kolides tagasi Prantsusmaale töötas ta 1788-ndast. aastast Normandias aristokraatlikus peres koduõpetajana, kus õpetas Comte d'Héricy ainsat poega. Käies tihti lähedases linnas Valmontis koosolekutel, kus arutleti agrikultuuri teemadel, kohtus ta kunagi tuntud olnud agronoomi ja arstigaarsti Henri Alexandre Tessier-iga'ga (1741-18371741–1837). Cuvier ja Tessier said headeks sõpradeks janing viimane tutvustas teda oma oma Pariisi kolleegidele kui "Normandia sõnnikuhunniku pärlit", nagu ta ütles oma kirjas Antoine-Augustin Parmentier-ile'le. Selle tulemusel Cuvier tutvus ja hakkas läbi käima selle aja tuntud loodusteadlastega ja; teda kutsuti isegi Pariisi. 1795-ndal. aastal, 26-aastasena, kolis Cuvier Pariisi ja temast sai assistantassistent Jean-Claude Mertrud-'le (1728-18021728–1802), kes oli äsja määratud võrdleva anatoomia eesistujaks Jardin des Plantes-sPlantesis.
1795-. aastal avati ''Institut de France'', kuhukus Cuvier valiti Teaduste Akadeemia liikmeks. 1976. aastast hakkas ta loenguid andmapidama ''École Centrale du Pantheon''-isPantheonis ja alustas ka oma paleontoloogilisepaleontoloogilist teadustöögateadustööd, mis avaldati 1800. aastal pealkirjaga ''"Mémoires sur les espéces d'éléphants vivants et fossiles''". TemaOma töötöös analüüsis ta India ja Aafrika elevandi skeletijäänuseidskeleti jäänuseid, mammutite fossiilemammutifossiile ja fossiilset skeletti, mida tunti sel ajal nime allnimega "Ohio loom". Cuvier-i' analüüs tegi kindlaks, et Aafrika ja India elevant on kaks erinevateri liiki kaning et mammutid ei kuulu nendega kokku, seega on mammutid välja surnud. Lisaks väitis ta, et "Ohio loom" esindab eraldiseisvaid väljasurnud liike, mis onerinevad tänapäeval elavatest liikidest veel erinevamadrohkem kui kunagised mammutid. "Ohio looma" juurde pöördub ta korduvalt ka tulevate aastate jooksul ning nimetab selle M''astodonMastodon''-<nowiki/>'iks.
Oma teises teadustöös kirjeldas ja analüüsis Cuvier suurt ParaguaistParaguayst leitud skeletti, mille ta nimetas ''Megatherium''-<nowiki/>'iks. Ta jõudis otsuseniotsusele, et ka see skelett kuulub nüüdseks juba väljasurnudvälja surnud loomale, ning võrreldes selle pealuud tänapäeval eksisteerivate puu otsas elavate laiskloomade omadega leidis ta, et see fossiilne pealuu kuulus maapinnal elavale hiigel-laiskloomalehiigellaiskloomale.
Just need kaks teadustööd olid pöördepuktikspöördepunktiks nii paleontoloogia ajaloos kui ka võrdlevas anatoomias ja ühtlasining tõid Cuvier-ile'le rohkelt tunnustust. Juba pikalt kestnud debatt liikide väljasuremise teooria tõesusest oli sellega lõpetatud.
==Tunnustus==
| 