Redaktsioon: 4. juuni 2017, kell 09:01 redigeeri Wkentaur (arutelu \| kaastöö) Liidese administraatorid, Administraatorid 53 521 muudatust P {{toimeta\|kohati on lingitud vkj kuupäevad}} ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. november 2017, kell 15:06 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 928 muudatust P järelvalve > järelevalve Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
40. rida: ===Kirikukorralduse muudatused=== [[Nikolai I]] valitsusaeg tõi ka Eestis kaasa seaduste täpsema süstematiseerimise ja kodifitseerimise. [[1832]]. aastal võeti vastu [[Uus evangeelse luteri kiriku seadus]], mis vahetas välja rootsiaegse, sellega lõppes kohalike luteri kiriku iseseisvuse periood ja nad allutati [[Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium\|ülevenemaalisele luteri kiriku ~~järelvalvele~~järelevalvele]] (vt. [[VELK Tallinna konsistooriumiringkond]], [[VELK Eestimaa konsistooriumiringkond]], [[VELK Saaremaa konsistooriumiringkond]], [[VELK Liivimaa konsistooriumipiirkond]]). Uue kirikuseaduse alusel võisid kirikuõpetajateks olla ainult Venemaal asuvate ülikoolide usuteaduskondade lõpetajad, mis tingis aja jooksul Saksamaalt uue kirikuõpetajate ja haritlaste immigratsiooni Liivimaale, kellest kujunes aja jooksul uus seisus [[Läänemere kubermangud]]es – [[literaadid]]. Saksamaalt pärit ja saksakeelsed, kuid kohalikus baltisaksa aadelkonnas kujunenud hinnangutest erinevaid [[Valgustusajastu]] põhimõtteid järgivad ''literaatide'' esindajad hakkasid teostama uuringuid [[maarahvas\|maarahva]] elu-olu kohta. Samuti asuti kodifitseerima [[Balti kubermangude provintsiaalõigus]]t, mille tarbeks teostati massilisi arhiiviuuringuid; viimaste baasilt kujunes suures osas ka baltisaksa professionaalne ajalookirjutus. 65. rida: [[Pilt:Alexandre II.jpg\|pisi\|left\|[[Venemaa keiser]] (1855–1881) [[Aleksander II]]]] Krimmi sõja järel algasid Vene impeeriumis keiser [[Aleksander II]] reformid, mis pidid impeeriumi ühiskonda moderniseerima ja võimaldama sõjas kaotatud eneseuhkus taastada. Juba [[Nikolai I]] valitsusaja lõpul vastu võetud talurahvaseadused Eesti- ja Liivimaal rakendusid sõja järel, [[1856]]. aastal, ellu. Eriti Liivimaal algas intensiivne [[talude päriseksostmine]]. Toimus ka väljarändamine Eestimaalt Venemaa lõunakubermangudesse (vt. [[Juhan Leinberg]]). Eestimaal, mis oli vaesem, tekitas uue seaduse täieliku rakenduse venitamine (selle kõik sätted pidid jõustuma alles pärast mõisa- ja talumaade väljamõõtmist) aga talurahva seas arusaamatust ning esines ka kokkupõrkeid [[mõisnik]]e ja talupoegade vahel, millest tuntuim oli [[Mahtra sõda]] [[1858]]. aastal. Teatavaid rahutusi toimus ka Lõuna-Eestis. Talunike olukord jäi mitmel pool endiselt viletsaks ja seetõttu sai [[1864]]. aastal [[Johann Köler]]i ja [[Jaan Adamson]]i eestvedamisel teoks [[Palvekirjade aktsioon]], mida mõnikord on loetud ka rahvusliku ärkamisaja alguseks. Selle käigus koguti üle-eestiliselt palvekirju keisrile. Aktsioon kukkus siiski Peterburis selle vastu tegutsenud baltisakslaste tõttu läbi. Talupoegade tegevus- ja liikumisvabadus laienes siiski kiiresti, sest [[1860. aastad\|1860. aastatel]] vastu võetud uus vallakohtuseadus ([[1866]]) vabastas vallakogukonna mõisniku eestkoste alt ja passiseadus ([[1868]]) andis senisest tunduvalt suuremale rahvahulgale võimaluse minna elama linna või väljapoole oma kodu[[kubermang]]u. Peagi hakati rändama ka Vene impeeriumist väljapoole, sealhulgas näiteks ka [[Ameerika Ühendriigid\|Põhja-Ameerika Ühendriikidesse]]. Oluline mõju kogu Vene impeeriumile, sealhulgas ka Eestile, oli [[pärisorjus]]e kaotamisel kogu riigis [[1861]]. aastal. Uus [[pass]]ikorraldus ([[1863]]), mis andis talupoegadele esimese [[isikut tõendav dokument\|isikut tõendava dokumendi]], suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. [[Teoorjus]]e (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega ([[1868]]) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 155. rida: 1837 – algas regulaarne reisilaevaliiklus liinil [[Turu]]–[[Helsingi]]–[[Tallinn]]–[[Peterburi]] [[1838]] – [[Õpetatud Eesti Selts]]i asutamine [[1840]] – [[~~Suur~~suur viljaikaldus Eestis]] [[1841]] – talurahvarahutused [[Otepää kihelkond\|Otepää kihelkonnas]] [[Pühajärve mõis]]as ([[Pühajärve sõda]]) [[1843]] – ilmus [[Eduard Ahrens]]i eesti keele [[grammatika]] 174. rida: 1860–1870 – [[talude päriseksostmine\|talude päriseksostmise]] hiilgeaeg [[1861]] – ilmus [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]i „[[Kalevipoeg (eepos)\|Kalevipoeg]]“ [[1863]]. –aasta [[9. juuli]]l anti välja [[Venemaa keisririigi passiseadus]] [[1863]] – eestlaste väljarändamise algus Venemaale ja Eesti asunduste ([[Juhan Leinberg\|prohvet Maltsveti]] järgijad) tekkimine [[Eestlased Krimmis\|Krimmis]] ja Kaukaasias [[1864]]. aasta 21. november – [[1864. aasta palvekirjade aktsioon\|palvekirjade aktsioon]], [[Johann Köler]]i algatusel 1864 – [[1864. aasta kohtureform Venemaa Keisririigis\|~~Kohtureform~~kohtureform Venemaa Keisririigis]] [[1865]] – Saaremaal kehtestati [[1849. aasta Liivimaa talurahvaseadus]] 1865. –aasta [[6. juuli]]l, „– asutati [[Vanemuine (selts)\|Vanemuise]]“ ja [[22. oktoober\|22. oktoobril]] [[Estonia (selts)\|Estonia]]” ~~seltsi asutamine~~selts [[1866]] – võeti vastu [[Liivimaa vallakogukonna seadus]] [[1868]] – [[4. aprill]]ist, [[jüripäev]]ast kaotati lõplikult [[teoorjus]], vilja[[ikaldus]] ja viimane näljahäda eesti rahva ajaloos 191. rida: [[1875]] – laulu- ja mänguseltsi [[Endla (selts)\|Endla]] asutamine Pärnus [[1876]] – esimene eesti põllutöönäitus Otepääl [[1877]] – [[Venestusaeg\|~~Venestusaja~~venestusaja]] algus 1877 – kehtestati Balti kubermangudes Vene linnaseadus, mis kaotas seisusliku saksa linnavalitsuse [[1878]] – ilmus [[Viljandi]]s ajaleht [[Sakala (ajaleht)\|Sakala]] [[1879]] – kaubalaevaseltsi [[Linda (laevasõiduselts)\|Linda]]“ asutamine [[1880]] – Venemaal [[Peterburi]]s asutati [[Eesti Heategev Selts]] *[[1881]] – [[Tallinna Reaalkool\|Tallinna linna Peetri Reaalkool]]i avamine

19. sajand Eestis: erinevus redaktsioonide vahel