Sigulda ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
81. rida:
[[1260]] sai Sigulda komtuurist [[Jürgen von Eichstädt]]ist pärast meister [[Burchard von Hornhausen]]i langemist ajutiselt [[1262]]. aastani [[Liivi ordu asemeister]].<ref name="4zkfV" />
[[1263]]
[[1271]]. aasta 27. augustil kirjutati Siguldas alla lepingule, millega [[Liivimaa ordu]] sai omale poole Riia Peapiiskopkonna [[Zemgale]] valdustest. Riia peapiiskoppi [[Albert II Suerbeer]]i ja toompraost [[Johann von Fechten]]it oli kaks aastat linnusetornis vangistuses hoitud ja selle lepinguga nad ostsid omale vabaduse.<ref name="Rimša castle" /> Konflikt sai alguse sellest, et Suerbeer püüdis varemgi tema vastu olnud ordut oma vasalliks muuta. Selleks kutsus ta 1267. aastal Riiga [[stiftifoogt]]iks (peapiiskopi ilmaliku võimuala tegelikuks haldajaks) mõjuka [[Schwerini krahv]]i poja [[Gunzelin]]i, kuid ordu vangistas peapiiskopi ja plaan ei realiseerunud. Ka hiljem hoiti Sigulda linnuse tornis vangistuses orduvastaseid tähtsaid isikuid: [[toompraost]] [[Johann II Fechten]]it, samuti Johann III.
91. rida:
[[File:Євпраксія княгиня Вітебська 1364.jpg|thumb|Suurvürst Algirdas 1364, joonistus enne 1758. aastat.]]
[[1344]]. aasta veebruaris, pärast [[Jüriöö ülestõus]]u mahasurumist Põhja-Eestis, liikus orduvägi karistusretkele Saaremaale. Seal rünnati hilisemas Karja kihelkonnas asunud muinaslinnust, kus meister Dreilebeni väes osalesid ka ordurüütlid Siguldast. Esirinnas tungis lipuga linnusesse Sigulda [[kumpan]] (asepealik) Arnold von Herike. Noorem riimkroonika jutustab, et kuigi Arnoldil torgati käsi läbi, ei jätnud ta lippu, vaid tungis ühes teistega sisse.<ref name="3M4S4" />
[[1345]], meister [[Burchard von Dreileben]]i ajal, kui viimane oli hõivatud mässavate saarlaste rahustamisega, tungisid leedulased [[suurvürst]] [[Algirdas]]e juhtimisel Semgallia (Zemgale) kaudu Liivimaale ja jõudsid oma rüüsteretkedega Siguldasse ja sealt edasi [[Valga]] ja Karksi ümbrusse. Linnust ei vallutatud.<ref name="ox5rQ" /> Siguldast viisid leedulased vangidena minema ligi 260 meest ja Riia maakonnast üle tuhande inimese.<ref name="4yzyZ" /> Teistel andmetel leedulased siiski hõivasid linnuse. Sealjuures pöördus üks liivlane suurvürsti poole ja pakkus liivlaste abi ordumeistri ja kõigi sakslaste maalt minemakihutamiseks. Algirdas vastas mehele, et sina siin mingiks kuningaks küll ei saa ja käskis mehel pea maha raiuda.<ref name="offtop.ru" /> Liivlase mälestuseks on tänapäeval peaväravatorni kõrvale asetatud puust mehekuju.
243. rida:
[[File:BM06062Am.jpg|thumb|Vaade Krimulda linnusevaremete kõrvalt üle jõe Sigulda poole, Brotze 1794. aasta]]
Algselt oli tegemist reeglipärase kastelliga (''castellum''), mille ehitusstiil tulenes
====Tuulse uurimus====
287. rida:
Säilinud on märkimisväärsed müürilõigud pealinnusest, I eeslinnuse loodetornist ja peaväravast. Pealinnusest on säilinud edelatiiva välisseinad umbes kolme korruse kõrguselt ja kagukülje välisseina lõunapoolne lõik. I ja II eeslinnuse vahelisse kraavi on kunagise tõstesilla kohale ehitatud puidust sild.<ref name="Ordensburg Segewold" /> Vahepeal (tsaariaja lõpul ja nõukogude ajal) oli sillakoht täidetud jalgtee jaoks valliga. II eeslinnuse ringmüüridest maapinnal on veel näha kohati müürikatkeid, vallikraavides on praegu tiigid. Linnusealale ehitatud kunagist mõisahäärberit koos kõrvalhoonetega kasutatakse administratiiveesmärkidel.<ref name="EBIDAT, Ieva Ose" /> Viimastel aastatel on läbi viidud märkimisväärseid konserveerimis- ja rekonstrueerimistöid.<ref name="WtlpX" />
Nõukogude ajal ehitati I eeslinnuse territooriumile laululava.<ref name="Pilis un muižas" /> Tänapäeval toimuvad seal igal aastal
Lossivaremete ja selle ümbruse rekonstrueerimine on kaasa toonud unikaalne turismimagneti tekkimise, mis ühendab endas rikka kultuuriajaloo ökoloogiliselt puhta keskkonnaga.
| |||