Poliitiline filosoofia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Neptuunium (arutelu | kaastöö) P + külgriba |
PResümee puudub |
||
3. rida:
Uusaegses poliitilises filosoofias võiks eristada kahte suunda:
* Sotsioloogiline-kirjeldav arusaam
* Ratsionaalne-normatiivne arusaam
== Võimu põhjendamise probleem ==
Kuidas põhjendada mõne konkreetse grupi võimu
* Jumalik autoriteet. Siin palju võimalusi, kuid see seletus kõige vanem.
* Loomulik autoriteet. Inimesed on ebavõrdsed, mõnele on loomuomane alluda (Aristoteles).
* Autoriteet hüvest. Siia kuulub Platoni perfektsionism. Valitsema peab see, kes on kõige targem.
* Nõusolekul baseeruvad teooriad. See on populaarseim seletusviis tänapäeval. Erinevalt eelnevast kolmest eeldab see kõigi ühiskondlikes protsessides osalejate võrdset õigussubjektsust.
Kreeka demokraatia teket 5. sajandil võib vaadelda jumaliku autoriteedi lagunemisena. [[Sofistid]] jutlustasid, et võim on kokkuleppeline (''nomos'', seadus), seal pole midagi jumalatelt saadut. Selline lähenemine õigustaks mistahes demagoogilisi manipulatsioone, mistõttu [[Sokrates]] ja [[Platon]] ei nõustunud sofistidega. Kokkuleppe teooriale tõid nad vastukaaluks autoriteedi hüvest, valitsema peaks see, kes on kõige hüvelisem
Keskaja mõtlemises valitses taas jumaliku autoriteedi teooria. Ideaaliks oleks leida ühiskonnakorraldus, mis vastab kõige rohkem jumalikule korrale. Loomulikult oli sel alal kompetentseim Rooma paavst, kes sageli nõudis endale ka ilmalikku võimu. Kuid kui reaalne võim talt käest libises, siis sai asja seletada ka teisiti: kuna siinne maailm on pattulangemise tagajärg, siis ei saa ükski ilmalik kord olla Jumalale meelepärane.
[[Niccolo Machiavelli]]<nowiki/>t (
[[Ühiskondliku lepingu teooria]] on võimu õigustamise viis, mis mõjutab kõige rohkem tänapäeva ühiskonda.
=== Võimukriitilised teooriad
1) Pessimistlikud kirjeldused: pole võimalik luua "häid", mõistuspäraseid võimustruktuure (Max Weber, Joseph Schumpeter, Foucault ja Saksamaa [[ideoloogiakriitika]] koolkond). Kuna inimesed on loomu poolest halvad (Hobbesi eeldus), siis on kõik ühiskondlikud võimustruktuurid ka halvad. Poliitilise filosoofia ülesandeks saab olla ainult võimustruktuuride deideologiseerimine, s.o
2) Utoopilised teooriad: saame jõuda parema ühiskonnani ilma võimustruktuurideta ([[sotsialism]], [[anarhism]]). Riigivõim on küll parandamatult halb, kuid inimeste võimuses on jõuda uue, ilma riigita koosluseni. Utoopiliste teooriate eelduseks, et inimene on loomu poolest hea (Rousseau eeldus).
|