Redaktsioon: 10. september 2017, kell 16:27 redigeeri Taurus404 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 7713 muudatust →‎Välislingid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. september 2017, kell 12:16 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
25. rida: [[1894]]. aastast õppis Riia vaimulikus koolis [[1905]]. aastal lõpetas [[Riia Vaimulik Seminar\|Riia vaimuliku (õigeusu) seminari]] [[1905]]–1907 õppis [[Peterburi Vaimulik Akadeemia\|Peterburi Vaimulikus Akadeemias]] [[1907]]–1908 õppis [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonnas [[1908]]–1911 õppis [[Peterburi ülikool]]i õigusteaduskonnas 86. rida: === Birgiaad === [[1926]]. aasta alguses ei oldud [[Eesti välisministeerium]]is rahul ~~asjajamisega~~asjaajamisega Birgi juhitavas Moskva saatkonnas. Aprillis 1926 määrati saatkonna nõunikuks [[August Schmidt]]. Seda sammu tõlgendas Birk enda vastu suunatuna. Juuni alguses kutsuti Schmidt Nõukogude Liidu nõudmisel Moskvast tagasi. Mai lõpus ja juunis 1926 kutsus välisminister [[Ants Piip]] Birki mitu korda Tallinna, kuid too keeldus tulemast, tuues põhjenduseks tehnilisi raskusi. Välisministeeriumi ametnik [[Oskar Öpik]] saadeti Birgi tuleku kiirendamiseks Moskvasse. Birk ei allunud ka riigivanem [[Jaan Teemant]]i käsule Tallinnasse ilmuda. Ta saatis riigivanemale kirja, milles süüdistas välisministrit [[Eesti-Vene suhted\|Eesti-Vene suhete]] normaalse arengu raskendamises. Kiri ilmus ilma riigivanema loata [[Postimees\|Postimehes]] ja [[Ühendus]]es. [[18. juuni]]l 1926 tagandas [[Jaan Teemanti esimene valitsus\|valitsus]] Birgi saadikukohalt. Ta keeldus tagasi pöördumast. [[20. juuni]]l lahkus Birk asjaajamist vormikohaselt üle andmata saatkonnast ning sõitis Lõuna-Venemaale. Hiljem selgus, et ta elas pärast põgenemiskatsele järgnenud kinnipidamist [[OGPU]] järelevalve all [[Voronež]]is ja [[Kaukaasia]]s. Juuli alguses 1926 peeti Tallinnas [[Eesti välissaadikute konverents]], mis mõistis Birgi käitumise hukka. Riigivanem Jaan Teemant pidas Riigikogus kõne, milles süüdistas Birki [[Raske kuritegu\|raskes kuriteos]]. Eesti Rahvaerakond tegi ettepaneku anda asi [[Riigikogu väliskomisjon]]i uurida, kuid see ei läinud Riigikogus läbi. Ajalehes [[Izvestija]] ilmus [[13. juuli]]l ja [[4. august]]il 1926 kaks Birgi allkirjaga artiklit, milles süüdistati Eesti välispoliitika juhte ja Eesti kindralstaapi Nõukogude Liidu vastase sõjalise rinde organiseerimises koostöös välisriikidega (sealhulgas [[Poola]]ga) ning esitas tagasiastumispalve (esimene artikkel) ning kuulutas, et on sunnitud elama eraisikuna Nõukogude Liidus (teine artikkel). Hiljem ütles Birk, et teda oli ähvardustega sunnitud neile alla kirjutama. Juunis 1926 olevat ta kutsutud välisasjade rahvakomissariaati, kus selle töötaja Loganovski šantažeeris teda viidates ebaseaduslikele finantsoperatsioonidele ning nõudis temalt Nõukogude eriteenistuste salaagendiks hakkamist. Birk püüdis põgeneda Soome, kuid ta peeti kinni. Siis ta kirjutaski artiklitele alla. Välisminister [[Friedrich Akel]] pidas Riigikogus kõne, milles ta kummutas need süüdistused. 125. rida: {{ISIK\|220}} [http://www.post.ee/postmargid?id=1595&product_id=8563&c_tpl=1019 Eesti postmark: Eesti Vabariigi riigipead – Ado Birk, 2013] [[ETV]]: "[http://arhiiv.err.ee/vaata/ajavaod-diplomaadi-kadumine Ajavaod: Diplomaadi kadumine"], http://arhiiv.err.ee {{algus}}

Ado Birk: erinevus redaktsioonide vahel