Erinevus lehekülje "Litograafia" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 14 baiti ,  3 aasta eest
P
sarnanema millele > millega
(→‎Litograafia ajalugu Eesis: "Eesis" → "Eestis" (h3 pealkiri))
P (sarnanema millele > millega)
Varasemate [[graafika]]tehnikatega võrreldes oli litograafia eeliseks lihtsam ja kiirem tulemuse saavutamine, lisaks piiramatu tõmmiste arv.
 
LitograafialeLitograafiaga kaudselt sarnanevaid meetodeid on kasutusele võetud ka [[mikrokiip]]ide tootmiseks. Näiteks [[nanoelektroonika]] valdkonnas rakendatakse [[nanolitograafia]]t.
 
== Ajalugu ==
[[Pilt:Litography press with map of Moosburg 02.jpg|thumb|left|[[Litopress]]]]
[[18. sajand]]i lõpus leiutas [[Alois Senefelder]] ([[1771]]–[[1834]]) kiviplaadilt tõmmiste [[trükkimine|trükkimise]] [[menetlus]]e – kivitrüki ehk litograafia. Litograafia sünniaastateks olid arvatavasti [[1796]]. Alois Senefelder ei olnud tegelikult [[graafik (kunstnik)|graafik]], vaid [[näitleja]], [[muusik]] ja [[luuletaja]], aga ta otsis lihtsamat vahendit reprodutseerimiseks (valdavalt [[noodikiri|noodikirjade]] paljundamiseks), kui olid olnud senised. [[1796]]. aastal trükiti Senefelderi poolt esimesed [[noodivihik]]ud, neile järgnesid [[laulik|koolilaulikud]].
 
[[1799]]. aastal avas Senefelder [[München]]is oma [[trükikoda|trükikoja]].
 
[[Baier]]i [[Raamatukogu|õueraamatukogu]] [[direktor]] C. v. Aretin ([[1773]]–[[1824]]) otsustas [[1807]]. aastal toetada litograafiatöökoja rajamist. Ta palkas mitmed [[joonistaja]]id (näiteks [[Johann Nepomuk Strixner]]i ja [[Ferdinand Piloty]]) ja peatselt ühines ka A. Senefelder. Müncheni [[kunstikogu]]d sisaldasid rohkesti kuulsate [[meister|meistrite]] [[teos]]eid, mida laiemale [[publik]]ule võimaldas nüüd tutvustada uudne litograafiatehnika. Litograafia, kui graafikaliigi ja litograafiatöökoja kuulsus kasvas kiiresti.
[[Pilt:Sofia Giordano Clerc Elefante Indiano.jpg|pisi|Litograafia [[1827]]. aastast<br>Autor, autor [[Felice Festa]]<br>Suurus:. 37,5 x 20 cm.]]
[[1810]]. aastal alustati Baieri kuninglikes kunstikogudes leiduvate [[15. sajand|15.]]–[[18. sajand]]i meistrite joonistuste populariseerimist ulatusliku sarja
"Litograafiad" kaudu, mis ilmus kuueleheliste vihikutena kuni [[1816]]. aastani, kokku 72 vihikut. [[1817]]. aastal hakkas ilmuma teine kunstiteoseid reprodutseeriv sari "Baieri maalisaal" (''Bayrischer Gemäldesaal''), millest [[1821]]. aastani oli välja tulnud 108 lehte.
 
=== Litograafia ajalugu Eestis ===
[[Pilt:TKM 1240G, Tartu Ülikooli peahoone, Georg Friedrich Schlater.jpg|pisi|[[Georg Friedrich Schlater]]i litograafia [[Tartu Ülikooli peahoone]]st (loodud u 1832–1835).]]
[[Eesti]] esimese litotöökoja pani püsti kunstnik [[Carl Sigismund Walther]] [[1818]]. aastal Tallinnas. [[1832]] rajas [[Georg Friedrich Schlater]] Tartusse litograafiameetodil töötava trükikoja. Sama sajandi teisel poolel võeti litograafia kasutuse ka mitmete varemloodud tükikodade juures ning sajandi lõpus loodi suurel arvul uusi trükikodasid.<ref>[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=691&lid=933 9.4.1. Kirjastused. Trükikojad. Raamatukauplused]</ref>
 
== Välislingid ==
{{commons|Category:Lithography|Litograafia}}
* [http://www.moma.org/exhibitions/2001/whatisaprint/flash.html Graafikatehnikate õpetus. Flash.]
* [http://www.litokeskus.ee/index.php?id=10 Litokeskus Tallinnas]
 
112 510

muudatust