Männiku asum: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Praktikant03 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
PResümee puudub
8. rida:
 
[[File:Männiku rändrahn.JPG|thumb|Männiku rändrahn]]
'''Männiku asum''' on [[asum]] [[Tallinn]]as [[Nõmme linnaosa]]s. Asum piirneb [[Nõmme asum|Nõmme]], [[Rahumäe]], [[Liiva (Tallinn)|Liiva]] ja [[Raudalu]] asumiteasumi ning [[Saku vald|Saku vallaga]]. Männiku asumi pindala on 4,47km47 km<sup>2</sup>.<ref name="Tallinn arvudes 2017">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017 </ref>
 
== Ajalugu ==
 
1798. aastal ilmunud [[Mellini atlas|Mellini atlases]] tähistati praeguse Männiku asumi alasid nimega Suklemi (teatud kaartidel on kasutatud ka kuju Suklema). 20. sajandi algul kandis Männiku piirkond Valdeki nime (saksa k ''Waldeck'' 'metsatukk'). Piirkond sai selliseValdeku nime [[Valdeku tänav|Valdeku tänava]] ja [[Männiku tee]] vahel asunud samanimelise kõrtsi järgi.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
 
Asumit läbiv [[Tallinn-ViljandiTallinna–Viljandi raudteeliin|Tallinn-ViljandiTallinna–Viljandi raudtee]] avati liikluseks 1900. aastal. Raudee ja [[Valdeku tänav|Valdeku tänava]] ristumiskohta rajati Valdeku peatus, mis avati tsiviilkäibeks alles 1935. aastal. Kuna Männikule plaaniti rajada Romanovi aedlinna, asutati 1914. aastal omanike palvel ka Männiku raudteepeatus. Alanud sõja tõttu jäid aedlinna rajamise plaanid katki, kuid raudteepeatus ise säilis. 1927. aastal nimetati Tallinnast [[Saku|Sakku]] viiv tee Männiku teeks.<ref name=":0" />
 
Männiku oli pikki aastaid väheasustatud koht, seal asusid ainult mõned üksikud suurte kruntidega majad. Suurem muutus toimus siis, kui Männiku lähedusse rajati 1914. aastal Peeter Suure merekindluse pealaod (nn Männiku hiigellaod). Esimese Eesti Vabariigi ajal asusid piirkonnas Männiku vahipataljoni kasarmu, kaitseväe laboratoorium ja suur õppepolügoon. 15. juunil 1936 toimus asumis plahvatuste seeria, mis oli tingitud eksimusest lõhkeainete käsitlemisel. Plahvatuste käigus hukkusid 61 inimest, päästetöödel lisaks veel 4 tuletõrjujat.<ref name=":0" />
20. rida:
Männikul on tegutsenud ka üks lokaalne organisatsioon, [[1933]]. aastal loodud Nõmme-Valdeki Raba Turbaühing. Seoses elanikkonna kasvuga 1930. aastate lõpul, asutati siia ka Nõmme Majaomanike seltsi osakond. Männiku polügooni (Valdeki laskerada) kasutasid teiste hulgas aktiivselt ka Nõmme kaitseliitlased.{{lisa viide}}
 
1937. aastal kinnitas majandusministeerium silikaattelliste tootmisega tegeleva ettevõtte Kvarts põhikirja. Männikul tegutseva ettevõtte kaup oli nõutud, seda vaatamata asjaolule, et lähedal juba tegutses analoogne tehas. 1957. aastal rajati asumisse ehitusmaterjalide tehas "Männiku", mille üheks tsehhiks sai Kvarts. Hiljem lisandusid kipsplaatide tsehh ja kivitsehh. 1973. aastal liideti "Männiku" tehas ningja lähedal asuv [[AS Silikaat|Silikaat]] üheks tootmiskoondiseks.<ref name=":0" />
 
Eesti iseseisvusetaasiseseisvumise järel Männiku tehased suleti, välja arvatud Valdeku kivitsehh.<ref name=":0" />
 
== Elanikkond ==
50. rida:
|6019
|}
2016. aastal moodustasid 0-17aastased0–17aastased asumi elanikkonnast 12-1712–17%, üle 68aastased moodustasid 10-1910–19%. Samal aastal jäi eestlaste osakaal asumi elanikest 50-7950–79% vahele.<ref>[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38</ref>
 
[[File:Raku järv11.JPG|thumb|Raku järv]]
== Olulisemad objektid ==
Männikul asuvad Männiku raamatukogu ningja [[Männiku Noortekeskus]].
 
== Loodus ==
Männiku asumisse jäävad täielikult või osaliselt 4 kunstlikku järve, mis tekkisidin tekkinud liiva kaevandamise tagajärjel. Männikusse jääva [[Raku järv|Raku järve]] ääres asub [[Männiku hiidrahn]], mida peetakse üheks Nõmme vaatamisväärsuseks.<ref name=":0" /> Asumisse jäävad veel [[Pumbajärv]], [[Männiku järv]] ningja [[Väikejärv]].
 
== Männiku asumi tänavad ==
Männikul asuvad [[Astri tänav (Tallinn)|Astri tänav]], [[Jalaka tänav]], [[Jõhvika tänav]], [[Karusmarja tänav]], [[Kauge tänav]], [[Paul Kerese tänav]], [[Kraavi tänav]], [[Kreegi tänav (Tallinn)|Kreegi tänav]], [[Kuremarja tänav]], [[Kvartsi tänav]], [[Lootuse puiestee]], [[Mahla tänav]], [[Männiku tee]], [[Nelgi tänav (Tallinn)|Nelgi tänav]], [[Pihlaka tänav (Tallinn)|Pihlaka tän]]<nowiki/>av, [[Remmelga tänav]], [[Silikaltsiidi tänav]], [[Sinilille tänav]], [[Valdeku tänav]], [[Võidu tänav]], [[Võidu põik]] ningja [[Väike-Männiku tänav.]]
 
 
67. rida:
 
== Välislingid ==
* [http://www.tallinn.ee/est/nomme/g6363s41119 Männiku.] Nõmme veebileht.
 
{{commonscat|Männiku}}