Redaktsioon: 18. juuni 2017, kell 13:01 redigeeri Nimelik (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 6198 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. juuli 2017, kell 18:44 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust P Röntgenkiirgus > röntgenikiirgus Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
8. rida: Radioaktiivsuse suurust on võimalik kirjeldada erinevate füüsikaliste suurustega. Radioaktiivse lagunemise kiirust näitab [[poolestusaeg]]. Selle aja jooksul on pool esialgsest radioaktiivsest ainest lagunenud. Ajaühikus 1 sekund toimunud lagunemiste arvu näitab ühik [[bekrell]] (Bq), mis on ühtlasi ka radioaktiivsuse ühik [[SI]]-süsteemis alates aastast 1975.<ref name="veP4s" /> Varasem ühik radioaktiivsele lagunemisele oli kürii (1 Ci=3,700x10<sup>10</sup> Bq) ning oli määratud 1 grammi raadium-226 lagunemise aktiivsusega.<ref name=":0" /> Radioaktiivsust saab iseloomustada ka neeldunud energia kaudu. Neeldunud kiirguse energiat näitavad ühikud [[grei]] (Gy) ja [[siivert]] (Sv). Mõlemad ühikud näitavad, kui palju [[Ioniseeriv kiirgus\|ioniseerivat kiirgust]] neeldub 1 kg aine kohta, kuid need ei ole siiski samad. Siivert näitab [[Ekvivalentdoos\|ekvivalentdoosi]] ning võib mõningatel juhtudel osutuda samaks neeldumisdoosi greiga, nt beeta-, gamma- ja ~~röntgenkiirguse~~röntgenikiirguse korral. Alfakiirguse korral on ekvivalentdoos 20 korda suurem neeldumisdoosist ning neutronitel 5–20 korda suurem sõltuvalt nende energiast.<ref name=":0" /> == Radioaktiivsuse uurimise ajaloost == 25. rida: Radioaktiivse kiirguse kogudoos, mis inimene aastas saab, on keskmiselt 2,8 mSv ning sellest 85% on looduslikest allikatest. Looduslikust radioaktiivsest kiirgusest suurimat osa omavad [[radoon]] (~1,2 mSv/a) ning taustkiirgus, mille vähendamiseks eriti võimalusi pole. See taustkiirgus ehk foon annab aastas umbes doosi 1 mSv ning sisaldab kosmilist kiirgust, gammakiirgust ja inimese enda radioaktiivsete nukliidide kiirgust.<ref name=":0" /> Tehislikest kiirgusallikast põhilise osa annab meditsiinis kasutatav kiirgus, mis moodustab 14% kogudoosist. Valdavalt kasutatakse [[Röntgenikiirgus\|~~röntgenkiirgust~~röntgenikiirgust]], kuid ka gammakiirgust ja elektrone ehk beetakiirgust. Tehiskiirguse allikateks on veel [[tuumakatastroof]]id, tarbekaubad (nt helendavad numbrilauad kelladel, suitsuandurid), radioaktiivsed heitmed [[tuumakatsetus]]test, [[tuumaenergeetika]]st, militaarehitistest, tööstusest, meditsiiniasutustest, teadusasutustest.<ref name=":0" /> Osa kiirgusest saadakse tänu elukutsele ning üldjuhul on tegemist loodusliku kiirgusega. Kutsekiiritus esineb eelkõige lennunduses, kaevandustes ja ehitustel. Lennunduses on tavapärasest suurem [[kosmiline kiirgus]], kuna kõrgemas atmosfäärikihis on kosmilise kiirguse intensiivsus suurem ning seega ka kiiritusdoos suurem. Kaevandustes on sageli suurem radoonisisaldus õhus ning väike osa inimestest puutub kokku ka maakidega, millel on keskmisest suurem radioaktiivsus.<ref name=":0" />

Radioaktiivsus: erinevus redaktsioonide vahel