Redaktsioon: 28. mai 2016, kell 16:14 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 415 471 muudatust →‎Vaata ka ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. mai 2017, kell 23:38 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 928 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: '''Haigus''' ([[vanakreeka keel\|kreeka]] νόσος ''nosos'' 'haigus' 'tõbi', [[ladina keel\|ladina]] ''morbus'') on [[organism]]i ehitusliku terviklikkuse või talitluse [[hälve (meditsiin)\|hälve]], mis põhjustab häireid organismi tegevuses. Organismi all tuleb mõelda nii taim- kui ka loomorganismi (sealhulgas ka inimest). <u>Haiguse ~~biomeditsiiniline~~biomeditsiinilise mudeli</u> kohaselt on haiguse põhjuseks kas välised [[etioloogia\|etioloogilised]] tegurid ([[füüsikaline tegur\|füüsikalised]], [[keemiline tegur\|keemilised]], [[bioloogiline tegur\|bioloogilised]], [[psühhogeenne tegur\|psühhogeensed]]) või sisemised etioloogilised tegurid (vaskulaarsed, immunoloogilised, metaboolsed). Selles mudelis ei ole kohta ei inimese [[eluviis]]il ega [[psühhosotsiaalne stress\|psühhosotsiaalsel stressil]] kui haigust/tervist määraval põhjuslikul ~~faktoril~~teguril. <u>Haiguse ~~biopsühhosotsiaalne~~biopsühhosotsiaalses mudelis</u> on bioloogiliste ~~faktorite~~tegurite kõrval kindel koht ka psühholoogilistel ja sotsiaalsetel ~~faktoritel~~teguritel janing haigus kujuneb välja [[sotsiaalne tegur\|sotsiaalsete]], [[psühholoogiline tegur\|psühholoogiliste]] ja bioloogiliste tegurite vastastikuse toime tulemusena. Lähtudes sellest mudelist peaks meditsiiniline [[diagnoos]] sisaldama alati bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete tegurite vastastikuse mõju hinnangut, et objektiivselt määrata tervislikku seisundit ja anda vajalikke [[ravi]]soovitusi. Juriidilises mõttes tähendab haigus sama, mis [[tervisekahjustus]] —– see on inimese kehalise või vaimse heaolu häirituse seisund, mis objektiivsel hinnangul vajab väljaravimist, st tervise taastamine eeldab meditsiinilist sekkumist. ==Haigus teaduses== Humaanmeditsiinis tegelevad haigustega seonduvaga paljud teadusharud : [[patoloogia]], [[nosoloogia]] jpt. ==Ajaloolised kontseptsioonid== 15. rida: W. R. Wells, "A New Theory of Disease: Based Upon the Principle that Man is a Compound Electrical Magnet. Also A new method of cure, by means of the various qualities of electricity.", Rochester, N.Y. 1862, [http://books.google.ee/books?id=tgI1AQAAMAAJ&printsec=frontcover&dq=theory+of+disease&hl=en&sa=X&ei=PuoBUpX-NYnTtAa-2IGwCQ&ved=0CDEQ6AEwAQ#v=onepage&q=theory%20of%20disease&f=false Google`i raamatu veebiversioon (vaadatud 07.08.2013)] Frederick Kräupl Taylor, "The Concepts of Illness, Disease, and Morbus", Cambridge University Press, ISBN 0-521-22433-0, [http://books.google.ee/books?id=3BU9AAAAIAAJ&printsec=frontcover&dq=theory+of+disease&hl=en&sa=X&ei=8OoBUt6FL9HHswa8iIGwCg&ved=0CC8Q6AEwATgK#v=onepage&q=theory%20of%20disease&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 07.08.2013)] Femi Oyebode, "Psüühilised sümptomid Andrew Simsi käsitluses. Sissejuhatus kirjeldavasse psühhopatoloogiasse", 4. väljaanne, Tartu Ülikooli Kirjastus, tõlkija Liisa Randviir, toimetaja Triin eller, 2013, ISBN 978-9949-32-203-9 ...

Haigus: erinevus redaktsioonide vahel