Trükikiri: erinevus redaktsioonide vahel

'''Trükikiri''' on [[tekst]]i [[trükitehnika|trükitehniliseks]] paljundamiseks vajalike tähtede, numbrite jmja muude märkide komplekt.<ref>[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/trükikiri2 Trükikiri ([[Eesti entsüklopeedia|EE]]]) </ref> Igal kirjatüübil on nimi, nt Times, Futura, Courier. [[Tekstitöötlus]]es nimetatakse sama kuju ja nimega kirjamärkide komplekti fondiks.<ref>[http://entsyklopeedia.ee/Article/SearchResults?query=font Font ([[Eesti entsüklopeedia|EE]]]) </ref> Arvutifonte ([[inglise keel|ingl ''computer font'']]) on on laias valikus ja neid lisandub järjest.

Kirju (fonte) liigitatakse kirjatüübitüübi, -suuruse ja -laadi järgi.

| [[Pilt:Century Gothic font.svg|x12px]] (1991) || [[Pilt:Cambria font.svg|x12px]] (2004) ||[[Pilt:Fette Fraktur.png|x12px]] (1835)

Trükikirja suuruse ehk kirjakraadina mõistetakse tähtede kõrgust (suurtähe täppidest väiketähe alapikendusteni). Rea kõrgus – rea mõeldavast alusjoonest järmisejärgmise rea alusjooneni – valitakse keskmiselt 20 % võrra suurem.

[[Trükitehnika]]s mõõdetakse pikkusi (kirjasuurust, tähtede ja ridade vahekaugust) [[tüpograafia|tüpograafilise]] mõõdusüsteemi ühikutes, mille lõid Prantsuse kirjavalajad [[:fr:Pierre-Simon Fournier|Fournier]] ja [[:fr:François-Ambroise Didot|Didot]] 18. sajandil. Selle süsteemi põhiühik on tüpograafiline punkt (tähis p, ka dp, Didot’ punkt). 1879. aaastal seostati punkt meetrisüsteemiga: 1 meetrile vastab 2660 punkti ja seega 1 p ≈ 0,376 mm. Suuremad ühikud on [[tsiitsero]] (12 p ≈ 4,50 mm) ja kvadraat (48 p ≈ 18 mm).

Kui 1980. aastatel algas üleminek tinalaolt arvutil ladumisele, võeti kasutusele [[angloameerika]] tüpograafilise süsteemi punkt (tähis pt sõnast ''point''), mida nimetatataksenimetatakse ka DTP-punktiks ([[inglise keel|ingl]] ''desktop point'', ka ''PostScript point''). Selle punkti suurus on 1/72 tolli, seega 25,4/72 ≈ 0,353 mm. Niisiis on DTP-punkt 6 % väiksem kui Didot’ punkt.

Tinalao ajastul väljendati kirjasuurusi üldiselt täisarvu punktidega. EnamkasutatavatelLevinumatel kirjakraadidel on ajalooliselt väljakujunenud nimed.

!rowspan="2"|Kirjakraad<br> punktides!!colspan="2"|Kirjasuurus mm!!colspan="2"|Kirjakraadi niminimetus

|5 || 1,88 || 1,76|| Pärlpärl || Pearl

|6 || 2,25 || 2,12 || Nonparellnonparell || Nonpearl

|7 ||2,63 ||2,47 || Minjoonminjoon || Minion

|8 ||3,00 ||2,82 || Ptiiptii || Brevier

|9 ||3,38 ||3,18 || Borgisborgis || Bourgeois

|10 ||3,75 ||3,53 || Korpuskorpus || Long Primer

|12 || 4,50||4,23 || Tsiitserotsiitsero || Pica

|14 || 5,25 ||4,94 || Mittelmittel || English

|16 ||6,00 ||5,64 || Tertsiatertsia || Columbian

Laialt levinud fontidel on olemas mõned teisendid eraldi nimedenimedega allteisendeid, näiteks