Redaktsioon: 7. jaanuar 2017, kell 11:31 redigeeri Wkentaur (arutelu \| kaastöö) Liidese administraatorid, Administraatorid 53 375 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. mai 2017, kell 07:11 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
4. rida: [[Pilt:Värviline litograafia "Jamma, K1224.jpg\|pisi\|Eesti Rahva Muuseumis on tallel hulgaliselt materjale Eesti ajaloo ja kultuuri kohta. [[Friedrich Siegmund Stern]]i etnograafiline [[litograafia]] 19. sajandist.]] '''Eesti Rahva Muuseum''' on [[Eesti kultuur]]i ja [[Eesti ajalugu\|Eesti ajaloo]] ning [[soomeugrilased\|soome-ugri]] rahvaste [[muuseum]] [[Tartu]]s. ==Ajalugu== 18. rida: Muuseumi kogud asusid eri hoonetes Tartu linnas, muuseumi hoidlateks olid näiteks [[Tartu Pauluse kirik\|Pauluse kirik]] [[Riia tänav]]al ja [[Tartu Püha Aleksandri kirik\|Püha Aleksandri kirik]] [[Sõbra tänav]]al. Aastal [[2000]] hakati Raadile ehitama hoidlakomplekse, mis valmisid [[2004]]. aastal. Eesti Rahva Muuseumi nimi taastati [[1988]]. aastal. [[1993]]. aastal toimus esimene Eesti Rahva Muuseumi uue hoone projekti konkurss, mille asukohaks oli [[Toomemägi]], [[Uus Anatoomikum]] Tartu kesklinnas, võidutööks valiti [[Ra Luhse]] ja [[Tanel Tuhal]]i ideekavand "Põhja Konn". Projekt ei teostunud. [[1994]]. aastal avati endises [[Tartu raudteelaste klubi]] majas<ref name=":0" /> [[Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja\|näitusemaja]] ja teine püsiekspositsioon "Eesti. Maa, rahvas, kultuur". Asutati ka [[Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts]], milles on tänaseks üle 1000 liikme nii Eestist kui ka välismaalt. 36. rida: Hoone ametlik avamine oli [[29. september\|29. septembril]] 2016; kõikidele külastajatele on hoone avatud 1. oktoobrist 2016. Hoone sissekäigust A avaneb vaade Eesti ajaloo [[tänapäev]]<nowiki/>asesse ossa. Sealt leiab [[Hansapank\|Hansapanga]] esimese [[Pangaautomaat\|pangaautomaadi]] ja [[ohvrikivi]]. Lisaks on "[[Aktuaalne kaamera\|Aktuaalse ~~Kaamera~~kaamera]]" videolõik, kus [[diktor\|teadustaja]] [[Urmas Liiv]] loeb uudist endisest Eesti presidendist [[Lennart Meri]]~~<nowiki/>~~st. Sellest paari sammu kaugusel on [[Mört\|mörd]]~~<nowiki/>~~isegu laotamine ning [[Nõukogude Liit\|Nõukogude Liidu]] aega viiv [[piiritsoon]]. Hoone sissekäigust B avaneb vaade [[kiviaeg]]<nowiki/>a. [[Eesti Põllumajandusmuuseum]]<nowiki/>ist toodi Eesti Rahva Muuseumisse [[aurumasin]]. [[Konservaator]]<nowiki/>i [[Karl-Eerik Ojamaa]] sõnul oli aurumasin enne toomist olnud õues ja roostekarva ning rattad värviti Saksa [[Foorum (internet)\|foorum]]<nowiki/>ist leitud pildi põhjal [[Roheline\|roheliseks]] ja pleekinud [[Punane\|punaseks]]. Aurumasina katusekonstruktsioon ehitati vanade aurumasinapiltide põhjal. Pronksiajast on näitusel [[Virumaa]]<nowiki/>lt teetööde käigus leitud algupärane matusekoht.

Eesti Rahva Muuseum: erinevus redaktsioonide vahel