Redaktsioon: 17. oktoober 2015, kell 22:20 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 581 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 7. detsember 2016, kell 16:38 redigeeri eemalda Neptuunium (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 31 639 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
34. rida: Reoveesette kasutamine põllumajanduses on saanud palju tagasilööke just raskmetallide esinemise tõttu. Raskematallid pärinevad linnade ja asulate tööstusettevõtetest ja keemialaboritest<ref name="Tälli31">Tälli, P., Riispere, A., Avatare, L. 1996. Kommunaalmuda kasutamisest mullaviljakuse tõstjana. Rmt: Möls, T., Kalda, A., Kongo, L., Milius, A. (toim). Eesti Loodusuurijate Seltsi aastaraamat. 77 köide. Teaduste Akadeemia kirjastus. Tallinn. lk. 146–153.</ref>. Analüüsid on näidanud, et keskmiselt sisaldub raskmetalle rohkem settes kui põllumajandusmaas. See tähendab, et kontrollimatu sete kasutamine väetistena võib tõsta raskmetallide kontsentratsiooni mullas.<ref name="werther3" /> Reoveesette komponentideks on veel '''anorgaanilised ühendid''' (silikaadid, Ca ja Mg ühendid) ja toksilised orgaanilised ühendid – polüklooritud bifenüülid (PCB), polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH), lineaarsed alküülbenseensulfonaadid (LAS) ning [[dioksiin]]id<ref name="Rulkens25" />. == Vaata ka == * [[Reoveesette käitlemine]] ==Viited==

Reoveesete: erinevus redaktsioonide vahel