Jogaila: erinevus redaktsioonide vahel

Suurvürstiks saanud Jogaila läks tülli [[Kęstutis]]ega, kes oli ta isa ajal olnud kaasvalitseja riigi lääneosas ning puhkes kodusõda, mille võitis Kęstutis, kes soovis paganlikku riigikorda säilitada. Kęstutis jättis Jogaila küll suurvürstivõimust ilma, kuid säilitas talle ühe vürstkonna, mistõttu viimasele jäi niipalju võimu, et ta sai [[1382]]. aastal liidus [[Saksa ordu]] ja vendadega riigipöörde korraldada ning Kęstutise ja Vytautase vangi võtta. Kęstutise lasi ta tappa, Vytautas pääses aga põgenema ning leidis varjupaiga [[Saksa ordu]] juures. Jogaila lasi Kęstutise aga auavalduste saadel paganlikult põletada, kuigi ta ise oli Kestutise tapnud. Saksa ordualadele põgenenud Vytatutas võttis vastu [[1383]]. aastal [[katoliku usk|katoliku usu]] ning sai Saksa ordumeistrilt lääniks, Jogailo poolt Dubysa lepinguga ordule antud [[Žemaitija]]. Liidus Saksa orduga alustas Vytautas sõjategevussõjategevust Jogailo vastu ning saatustassaavutas aastatel 1383–1384 toimunud sõjategevuses edu.

Tingituna ebaedust sõjategevuses, asus Jogaila looma kontakte Poolaga, kus valitsejannaks oli [[Anjou dünastia]]st Poola ([[1370]]–[[1382]]) kuninga [[Ludwig I]] ja ([[Ungari kuningriik|Ungari kuningana]] [[Lajos I]] Anjou) tütar Jadwiga. Jogailo võttis vastu katoliikluse ja abiellus Jadwigaga ning kuulutati [[Poola kuningas|Poola kuningaks]] [[Władysław II Jagiełło]]na.