Vikipeedia

Kõrvaklapid: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
Tekst vajas tublisti tihendamist ja ajakohastamist
1. rida:
'''Kõrvaklapid''' ehk kuuldeklapid ehk kuularid on paar miniatuurseid [[kõlar]]eid, mis on tarindatud nii, et need püsiksid kindlalt kõrvade peal (vetruva sangaga kõrvaklapid) või siis saaks need asetada kõrva kuulmekäigu vastu (tuntud nööpkuularitena) või kuulmekäigu sisse (nuppkuularid).
{{vikinda}}
 
'''Kõrvaklapid''' ([[inglise keel|ingl. k.]] ''headphones'') on paar väikeseid [[Kõlar|kõlareid]] (harvemal juhul ka üks kõlar) mis on omavahel ühendatud nii, et neid saaks kõrvadele lähedal hoida. Samuti on kõrvaklapid varustatud juhtmega, mis võimaldab neid ühendada signaaliallikaga (näiteks helivõimendi, raadio või CD-mängijaga). Kõrvaklappe võib kutsuda ka kuulariteks (ühe kõlariga kõrvaklappe vastavalt kuulariks). Samuti on olemas kõrvaklappe, mis on mõõtudelt väiksemad (nööpkõrvaklapid) ning kõrvaklapid, mida saab paigutada kõrva kuulmekäiku (nupp-kõrvaklapid).
Kõrvaklapid (kuularid) on laialdaselt kasutusel eriti koos kaasaskantavate seadmetega (eelkõige [[nutitelefon]]iga), kuid ka kodus saab nendega kuulata soovikohase valjusega ilma teisi häirimata. Kvaliteetsed kõrvu katvad klapid loovad avara läbipaistva helipildi, mis on täiesti võrreldav suurte [[kõlar]]ite süsteemi heliga. Asendamatud on kõrvaklapid mikrofonist salvestamise jälgimisel, sest pole akustilise tagasiside ohtu.
 
==Ajalugu==
[[Pilt:Earpiece.jpg|thumb|90px|Vanamoodne telefoni kuular]]
Sellised vanamoodsad telefonikuularid nagu parempoolsel pildil, olid tavalised veel 20. sajandi alguses. Kõrvaklapid ongi sellesama kuulari edasiarendus, mis enne võimendi[[helivõimendi]] väljatöötamist oli ainukeneainuke viis helisignaalide kuulamiseks. Esimesed tõeliselt edukadtõelised kõrvaklapid projekteeris [[Nathaniel Baldwin]], kes valmistas need oma kodus köögis ning müüs siis Ameerika Ühendriikide mereväele.
<ref>[http://earlyradiohistory.us/1963hw11.htm The Early Radio Industry and the United States Navy]</ref><ref>[http://historytogo.utah.gov/salt_lake_tribune/history_matters/070801.html Utah History To Go. ''Ruin Followed Riches for a Utah Genius'' (Will Bagley for the Salt Lake Tribune, July 8, 2001)]</ref>
[[Pilt:Brandes Superior Matched Tone c. 1919-21.jpg|thumb|left|200px|Brandes´i raadio kuulamiseks mõeldud kõrvaklapid, umbes aastast 1920]]
Varajases raadiotöös olid [[detektorvastuvõtja]]s kasutuses tundlikud kõrvaklapid nagu need, mille valmistas Brandes umbes 1919. aastal. Need elektromagnetilised kõrvaklapid ([[inglise keel|ingl k]] ''moving iron speaker'') kasutasid raudplekist membraani. Kuna seadmelt nõuti eelkõige suurt tundlikkust, siis selle tõttu kannatas tugevasti heli kvaliteet. Samuti olid varajased kõrvaklapid ka väga ebamugavad, sest neil puudus pehmendav polster (kõrvapadjad). Elektromagneti mähise takistus oli telegraafi- ja telefonitöös kasutatavatel klappidel 75 oomi. Raadio kuulamiseks mõeldud kõrvaklapid pidid olema tundlikumad, mistõttu kasutati neis rohkemate keerdudega mähist ja 1000–2000-oomine takistus oli tavaline. Esimestes raadiotes olid kõrvaklapid [[elektronlamp | elektronlambi]] vooluringis ning seetõttu ohtliku pinge all.
 
Järgmistel aastakümnetel töötati välja mitmesuguseid elektroakustilise muunduri süsteeme, nt [[piesoelekter | piesoelektriline]], isodünaamiline (tasapinnalisele membraanile trükitud võnkepooliga), elektrostaatiline (elektrit juhtiv tasapinnaline membraan kahe [[elektrood]]i vahel), kuid nagu valjuhääldid, nii on ka kuularid praegusajal kõik elektrodünaamilise muunduriga.
[[Pilt:Brandes Superior Matched Tone c. 1919-21.jpg|thumb|left|200px|Brandes´i raadio kõrvaklapid, umbes aastast 1920]]
Varajases raadiotöös olid kasutuses väga tundlikud kõrvaklapid nagu need, mille valmistas Brandes umbes 1919. aastal. Need esimesed kõrvaklapid kasutasid liikuvaid rauast membraane ([[inglise keel|ingl. k.]] ''moving iron speaker''), mis koosnesid siis ühe otsa või tasakaalustatud armatuurist. Kuna seadmelt nõuti suurt tundlikkust tähendas see seda, et üleliigset müra ei summutatud ning selle tõttu kannatas tugevasti heli kvaliteet. Samuti oli varajastel kõrvaklappidel ka väga halb mugavus võrreldes tänapäevastega, neil puudus pehmendav polster ning sageli kinnitusid need liiga tugevasti pea külge. Varajastel kõrvaklappidel varieerus ka takistus – telegraafi- ja telefonitöös kasutatavates oli takistus 75 oomi, aga kõrvaklapid, mida kasutati koos esimeste traadita raadiotega, pidid olema tundlikumad ja seetõttu kasutati neis rohkemate keerdudega traati ja 1000–2000-oomine takistus oli neis tavaline.
 
Koos kaasaskantavate heliseadmetega, nagu taskuraadiod, taskumakid (pleierid, [[iPod]]-id) tulid 1980. aastatel kasutusele väikesed, kõrva kuulmekäiku asetatavad kuularid.
Esimestes võimendustega raadiotes olid kõrvaklapid osa vaakumlambi plaadi vooluvõrgust ning seetõttu ohtliku pinge all. Tavaliselt olid kõrvaklapid otse ühendatud kõrgepinge aku positiivsele klemmile ning aku teine klemm oli kindlalt maandatud. Selline katmata elektriühenduse kasutamine tähendas seda, et kasutajad võisid saada elektrilöögi, kui nad kõrvaklappide kohendamise ajal puutusid seda katmata ühendust.
 
[[Pilt:Kopfhoerer antrieb bewegte spule.png|pisi|Vnkepooliga kuulari skemaatiline ehitus <br>(Schwungspule – võnkepool)]]
==Kasutusvaldkonnad==
== Elektrodünaamilise kuulari tööpõhimõte ==
Tänapäeva kõrvaklappide elektroakustilistes muundurites muudetakse [[audiosignaal]] heliks samal põhimõttel kui [[Valjuhääldi#Elektrodünaamiline valjuhääldi | dünaamilistes valjuhääldites]].
 
Võnkepool paikneb rõngasmagneti püsivas magnetväljas. Püsimagnet on valmistatud eriti tugevat magnetvälja tekitavast materjalist, nt [[neodüüm]]ist. Sünteesmaterjalist kerge membraan on ühendatud võnkepooliga, mille mähisesse juhitakse audiosignaali vool. Magnetväljas asuva mähise keerdudele mõjub juhet läbiva vooluga võrdeline mehaaniline jõud, mille mõjul hakkab võnkepool koos membraaniga võnkuma, tekitades elektrisignaalile vastavad helilained.
Kõrvaklappe saab kasutada nii fikseeritud seadmetega (nt CD- või DVD-mängijad, kodukino, personaalarvutid) kui ka kaasaskantavate seadmetega (nt mp3-mängija, mobiiltelefon jne). Juhtmeta kõrvaklapid saavad kodeeritud signaali läbi raadio- või infrapunaühenduse lingi nagu sagedusmodulatsioon, Bluetooth või WiFi. Tegelikult on need võimendatud vastuvõtjate süsteemid, kus kõrvaklapid on vaid üks komponent, selliseid juhtmevaba kõrvaklappe kasutatakse palju üritustel nagu [[vaikne disko]].
 
== Parameetrid ==
Elukutseliste helitöötajate seas kasutatavad kõrvaklappe näiteks diskorid ''live-''esinemistel ja heliinsenerid signaaliallikate jälgimiseks. Raadiostuudiotes kasutavad diskorid kõrvaklappe, rääkides samal ajal mikrofoni, kui valjuhääldid on välja lülitatud, et puuduks akustiline tagasiside ([[inglise keel|ingl. k.]] ''feedback'') ning et nad saaksid paremini oma häält jälgida. Helisalvestusstuudiotes kasutavad muusikud ja lauljad kõrvaklappe, et laulda või kaasa mängida kõrvaklappides kostvale viisile. Samuti kasutatakse kõrvaklappe sõjaväes mitmesuguste signaale jälgimiseks.
Kõrvaklappe iseloomustatakse peamiselt nendesamade parameetritega kui kõlareid, ainult tundlikkust väljendatakse ühikuga dB/mW. Kuna kõrva jõuab peaaegu kogu kuulari tekitatud akustiline energia, piisab õige väiksest elektrilisest võimsusest (nimivõimsus paar millivatti) kõrge [[helirõhk # helirõhu tase |helitaseme]] tekitamiseks. Kuularite tundlikkus on vähemalt 94 dB/mW (vastavalt [[helirõhk]] 1 Pa) sagedusel 1000 Hz).
 
Kuularikapslid on suutelised kestvalt taluma nimivõimsusest kümneid kordi suuremat elektrilist võimsust (DIN 45500 järgi peab nimikoormatavus olema vähemalt 100 mW).
Juhtmega kõrvaklapid on alati ühendatud heliallikasse. Kõige tavalisemad ühenduse standardid on 6,35 mm ja 3,5 mm TRS-pistikud ([[inglise keel|ingl. k.]] ''TRS connector'') ja pistikupesad. Suuremat 6,35 mm konnektorit kasutatakse tihedamini profihelivahenditega. [[Sony]] tõi väiksema, kuid praegu laialdaselt kasutatava 3,5 mm konnektori turule 1979. aastal, muutes oma vana monofoonilist 3,5 mm pistikut, et seda saaks kasutada kaasaskantava [[Walkman|Walkmani]] kassetimängijaga. Seesama 3,5 mm pistik on kasutuses tänapäevani, vajadusel saab selle ühendada suurema, 6,35 mm pistikuga.
 
Väike ja kerge võnkesüsteem on vaba omaresonantsidest, mistõttu sageduskäik püsib lineaarsena avaras sagedusalas (juba suhteliselt odavatel mudelitele pakutakse tootja poolt 20–20 000 Hz; sageduskäigu ebaühtlus piirsagedustel jääb aga enamasti teadmata, sellest ka olulised tämbrierinevused mudelite vahel). Membraani üliväike võnkeamplituud tagab minimaalse mittelineaarmoonutuse, mis jääb ka keskmise hinnaklassi kuulareil allapoole tajutavuse piiri, s.o alla 1%.
==Tehnoloogia<ref>http://en.wikipedia.org/wiki/Headphones#Technology</ref>==
 
Kõrvaklappide kasutegur on üldiselt seda väiksem mida parem on heli kvaliteet.
===Liikuv pool===
[[Image:Headphone-transducer.jpg|thumb|right|Liikuva pooliga valjuhääldi]]
Liikuva pooli tehnoloogiaga on valmistatud enamus kõrvaklappe. Tööpõhimõte seisneb [[püsimagnet]]i asetsemisel kõrvaklappide raami küljes mis loob püsiva ja muutumatu magnetvälja. Kasutatavad püsimagnetid on reeglina kas [[neodüüm]]ist või rauast. Membraan koosneb sellistest kergekaalulistest sitketest materjalidest nagu tselluloos, sünteetiline polümeer ja süsinik. Membraan on ühendatud pooli mähisega ning kui juhtida elektrisignaal läbi mähise, tekitab see enda ümber elektromagnetvälja, mille abil muutub pool [[elektromagnet]]iks. Vastavalt elektromagneti tugevusele ja polaarsusele pool ja membraan kas tõmbuvad või tõukuvad püsimagneti suhtes. Elektrivoolu kiired muutused põhjustavad membraani liikumise, millega tekitatakse õhurõhu kiire muutuste seeria, mis tekitab helilained.
 
Nimitakistuse järgi jagunevad kuularid madala- ja kõrgeoomilisteks, piiriks 100 Ω. Laiatarbekuulareil on takistus 16, 32 või 64 Ω, stuudiokuulareil ka 600 Ω (siis vastab võimsusele 1 mW pinge 0,775 V).
===Elektrostaatiline tehnoloogia===
Elektrostaatilist tehnoloogiat kasutavad kõrvaklapid koosnevad õhukesest elektriliselt laetud diafragmast, mõne mikromeetri paksusest [[PET]]-membraanist ja kahest augustatud metallplaadist ehk [[elektrood]]ist. Kui juhtida elektrisignaal elektroodidesse, tekib elektriväli. Vastavalt tekkinud elektrivälja polaarsusele tõmmatakse diafragma ühe plaadi poole ning õhk surutakse läbi perforeeritud plaatide aukude. Kombineeritud pidevalt muutuva elektrisignaaliga liigub membraan, tekitades helilaineid.
 
[[Pilt:Earphones BW 2011-12-10 15-49-08.JPG|pisi|Nööpkuularid]]
Elektrostaatilised kõrvaklapid on reeglina kallimad ja vähem levinud kui liikuva pooli tehnoloogiaga klapid.
[[Pilt:Casque intra DSC9149EC.jpg|pisi| Nuppkuularid]]
[[Pilt:Sennheiser HD424.jpg|pisi|Kõrvapealsed avatud klapid: Sennheiser HD 424]]
[[Pilt:Philips-headphones.JPG|pisi| Kõrva ümbritsevad suletud kõrvaklapid]]
== Kõrvaklappide liigitus ==
'''Suuruse ja tarinduse järgi''':
*kõrva ümbritsevad ehk ülekõrvaklapid (ingl k ''circum-aural headphones'');
*kõrva katvad ehk kõrvapealsed klapid (''supra-aural headphones'');
*nööpkõrvaklapid ehk nööpkuularid (''in the outer ear headphones, earphones''), asetamiseks kuulmekäigu ette;
*nuppkõrvaklapid ehk nuppkuularid (''in-ear headphones, earbuds''), asetamiseks kuulmekäigu sisse.
Kõrva ümbritsevaid ja katvaid klappe ühendab vetruv peasang, väiksemad kõrvapealsed ja ka sisesed kuularid võivad olla varustatud kuklasangaga või kumbki kuular eraldi hoideaasaga.
 
'''Akustiliste omaduste järgi:'''
==Kõrvaklappide tüübid==
*lahtised kõrvaklapid – klapi välisküljel on avad, mis võimaldavad parandada sageduskäiku (eriti madalatel helisagedustel) ja ühtlasi lasevad vähemal või suuremal määral läbi helisid ümbruskeskkonnast; mõõduka valjusega kuulamisel jõuavad need helid (nt tänavamüra) ka kõrva;
*kinnised kõrvaklapid – eraldavad kuulaja peaaegu täiesti välistest helidest ja mõeldud eelkõige kasutamiseks mürarikastes ruumides, kuid mitte liikluses.
 
'''Elektrisignaali edastamise viisi järgi''':
Kõrvaklappide valik sõltub suuresti kuulaja erivajadustest. Vajadus kõrvaklappe kaasas kanda vihjab sellele, et kõrvaklapid peavad olema väiksemad ja kergemad, kuid see võib kaasa tuua helikvaliteedi halvenemise. Koduses kasutuses ja siseruumides kasutatavad kõrvaklapid võivad aga olla suuremad ja raskemad, samuti on nad tihti parema helikvaliteediga, kuna neid ei piira disaini erisused, mis on kaasaskantavatel kõrvaklappidel. Üldiselt jagatakse kõrvaklapid nelja liiki: ''circumaural'', ''supra-aural'', ''nööpkõrvaklapid'' ja ''nupp-kõrvaklapid'' (Eesti poodides liigitatakse nii ''circumaural'' kui ka ''supra-aural'' ''Hi-Fi'' kõrvaklappide alla ehk [[inglise keel|ingl. k.]] ''High-Fidelity headphones'')
* juhtmega klapid – ühendatakse signaaliallikaga kolme- või neljasoonelise juhtme abil (juhe võib lähtuda mõlemast või ainult ühest kuularist); juhtme otsas on signaaliallikaga ühendamiseks Ø 3,5 mm pulkpistik (sirge, L-kujuline või 45° nurgaga) või [[USB]]-pistik; juhtmes võib olla helitugevusregulaator, mõnel mudelil ka mitme juhtnupuga pult;
* juhtmeta klapid – [[audiosignaal]]i kannavad kõrvaklappidesse [[raadiolaine]]d.
 
== Nööp- ja nuppkuularid ==
{{clear}}
Nööpkuularid, mis paigutatakse kõrva kuulmekäigu ette (mitte kuulmekäigu sisse), on kindla suurusega, seetõttu ei tarvitse need igas kõrvas hästi püsida. Ka sobiva suuruse korral võivad bassid kaduma minna, kui „nööbid“ pole kuulmekäigu suhtes optimaalses asendis.
====Circumaural kõrvaklapid====
[[Pilt:Headphones 1.jpg|thumb|200px|Circumaural kõrvaklapid ümbritsevad kogu väliskõrva]]
2010. aasta paiku hakkasid nööpkuulareid asendama nuppkuularid. Need paigutatakse otse väliskõrvas asuvasse kuulmekäiku. Individuaalseks sobitamiseks on nupp-kõrvaklappidel tavaliselt valida kolme eri mõõdus elastse silikooonist või vahtplastist muhvi vahel. Nuppkuularid toimivad ühtlasi kõrvatropina, summutades oluliselt väliskeskkonnast tingitud müra.
'''''Circumaural''''' ehk täissuurustel kõrvaklappidel on ümmargused või ellipsikujulised klapid ([[inglise keel|ingl. k.]] ''earpads''), mis hõlmavad tervenisti väliskõrva. Kuna ''circumaural-''kõrvaklapid ümbritsevad kogu kõrva, saab neid projekteerida nii, et nad oleksid tihedalt pea vastas, mis omakorda leevendab välist müra. Täissuuruses kõrvaklapid võivad oma mõõtmete tõttu olla väga rasked ning on olemas klappe, mis kaaluvad üle 500 grammi. Selle tõttu peavad nii kõrvaklappide padjad kui ka kuulareid ühendav osa olema hästi projekteeritud, et vähendada raskusest tulenevat ebamugavustunnet. ''Circumaural'' kõrvaklappe kasutatakse eelkõige siis, kui on vaja head helikvaliteeti (näiteks militaarvaldkondades, professionaalsetes muusikavaldkonnas, samuti ka heli-insenerid jne).
 
Professionaalseks kasutamiseks valmistatakse kandja kuulmekäigu suurusele kohandatud kujuga kuulareid. Need isoleerivad veelgi parema välismüra ning on mugavamad.
{{clear}}
====Supra-aural-kõrvaklapid====
[[Pilt:GradoPrestige-HeadphoneArticle.jpg|thumb|200px|Surpra-aural kõrvaklapid, mida kantakse kõrvade peal]]
'''''Supra-aural-'''''kõrvaklappidel on klapid, mis toetuvad kõrva peale, mitte ei ümbritse väliskõrva, nagu ''circumaural-''tüüpi kõrvaklapid. 1980. aastatel olid need sageli komplektis kaasaskantava kassetimängijaga. Seda tüüpi kõrvaklapid on reeglina väiksemad ja kergemad kui ''circumaural'' kõrvaklapid, kuid nende disainiga kaasneb ka suurenev välismüra ja sellega võib langeda helikvaliteet kuulaja jaoks. Ka tänapäeval kasutatakse sellised kõrvaklappe ning klappe ühendava osa puudumisel on klappidele külge projekteeritud sangad, mis käivad kõrva taha ja aitavad neil kindlamini peas olla.
 
== Kõrva katvad kõrvaklapid ==
{{clear}}
Kõrvalesta katvad klapid surub peasang kas vastu kõrvalesta (kõrvapealsed klapid) või siis vastu pead kõrva ümber (ülekõrvaklapid). Mõlemat tüüpi klapid võivad olla lahtise (avadega) või kinnise välisküljega.
===Sisekõrva kõrvaklapid===
 
Kõrvapealsed klapid on võrdlemisi väiksed ja kerged. Vetruv sang surub klappide padjad vastu kõrva. Basside kuuldavus sõltub suuremal või vähemal määral kuularikapslite survest kõrvale ja asendist kuulmekäigu suhtes.
{{clear}}
====Nööpkõrvaklapid====
[[Pilt:Out_ear_earphones.JPG|thumb|200px|Kaasaskantavad nööpkõrvaklapid, mis käivad kuulmekäigu ees]]
'''Nööpkõrvaklapid''' ([[inglise keel|ingl. k.]] ''earbuds'') on mõõtmetelt palju väiksemad kui Hi-Fi-kõrvaklapid ja need paigutatakse kõrva sisse kuulmekäigu ette (mitte kuulmekäigu sisse). Üldiselt on nööpkõrvaklapid odavad ja neid ostetakse sellepärast, et neid on hea kaasas kanda ning nad on mugavad. Kuna nööpkõrvaklapid ei suuda isoleerida ümbritsevat müra, kasutavad kuulajaid neid suurema helitugevusega, mis võib kuulmist halvendada.<ref>[http://www.ear-hearing.com/pt/re/earhearing/abstract.00003446-200412000-00001.htm Ear and Hearing – Abstract: köide 25(6) detsember 2004, lk 513–527 Output Levels of Commercially Available Portable Compact Disc Players and the Potential Risk to Hearing]</ref> Alates 1990. aastatest on nööpkõrvaklapid olnud levinud just isiklike muusikaseadmete komplektides (CD-mängijad, mp3-mängijad jne) ning alates mobiiltelefonidega raadio ja muusika kuulamise võimalustest ka mobiiltelefoni lisaseadmena. Samuti kasutatakse peakomplektina ühte nööpkõrvaklappi, mille külge on ühendatud mikrofon ja mida saab sanga abil kindlamini peas hoida.
Märksa mugavamad ja parema helikvaliteediga on suured, kõrvalesta täielikult ümbritsevad ümmargused või ellipsikujulised klapid. Need võivad küll olla raskemad, ent püsivad kindlalt õiges asendis kuulmekäigu suhtes ja surve kõrvalestale võib olla minimaalne. Kõrvapadjad on (kunst)nahast või tekstiilmaterjalist; viimased tunduvad mugavamad kinniste kõrvaklappide korral (hoiavad paremini ära kõrvade higistamist).
{{clear}}
====Nupp-kõrvaklapid====
[[Pilt:InEarMonitors.jpg|thumb|200px|Kaasaskantavad nupp-kõrvaklapid, mis käivad kuulmekäigus]]
'''Nupp-kõrvaklapid''' on kõrvaklapid, mis paigutatakse otse sisekõrvas asuvasse kuulmekäiku. Nagu nööpkõrvaklapid on ka nupp-kõrvaklapid lihtsasti kaasaskantavad, kuid lisaks sellele on nad kõrvatropisarnased ja blokeerivad kogu väliskeskkonnast tingitud müra. Müügil on kaht liiki nupp-kõrvaklappe – universaalsed ja kohandatud. Universaalsetel nupp-kõrvaklappidel on üks või mitu kindlas mõõdus muhvi, et need sobiksid mitmes suuruses kuulmekäikudesse. Tavaliselt on muhvid tehtud silikoonkummist, elastomeerist või vahust, et tagada isolatsioon välise müra eest. Kohandatud nupp-kõrvaklapid seevastu on aga tehtud iga kandja kuulmekäigu suuruse järgi. Inimeselt võetakse kuulmekäigust vorm, misjärel tootja valmistab täpselt sellele inimesele sobivad nupp-kõrvaklapid, mis on valmistatud samuti elastomeerist või silikoonkummist ja mis tagavad veelgi parema isolatsiooni välise müra eest ning on mugavamad. Kuna aga kohandatud nupp-kõrvaklappide tegemiseks tuleb kasutada inim-tööjõudu, on need kallimad kui universaalsed ning kuna nad sobivad kindla kuulmekäiguga, on neid ka väga raske edasi müüa.
 
Ülekõrvaklappe kasutatakse tavaliselt koos kvaliteetse signaaliallikaga ([[AV-ressiiver]], [[muusikakeskus]], [[mängukonsool]]). Kaasaskantavate seadmete [[helivõimendi]] signaal võib niisuguste, võrdlemisi madala kasuteguriga klappide jaoks jääda liiga nõrgaks.
{{clear}}
===Peakomplekt===
[[Pilt:Sprechgarn.jpg|thumb|200px|Tüüpiline peakomplekt]]
'''Peakomplekt''' kujutab endast kõrvaklappe, millega on ühendatud lisaks veel mikrofon. Peakomplektid pakuvad samaväärset funktsionaalsust käed-vabad telefoniga. Kõige tihedamini kasutatakse peakomplekte konsooli või personaalse arvutiga mängimisel, kõnekeskustes ja töökohtadel, kus kasutatakse intensiivselt telefone ning samuti isiklikel eesmärkidel arvuti taga samaaegselt rääkimise ja kirjutamise hõlbustamiseks. Peakomplektid tehakse kas ühe kuulariga (mono) või kahe kuulariga (mono mõlemasse kõrva või stereo). Mikrofon on tavaliselt kas varda küljes, millega see on viidud kasutaja suu ette või asub kõrvaklappidest tuleva juhtme küljes. Samuti võib mikrofon on kõrvaklappide sees ja heli viiakse sel juhul mikrofonini spetsiaalse toru ([[inglise keel|ingl. k.]] ''voice tube'') abil (ehk heli liigub mööda õõnsat toru kõrvaklappide sees asuva mikrofonini).
 
[[Pilt:Analog Radio Headphone.jpg|pisi|Juhtmevabad kõrvaklapid koos raadiosaatjaga]]
====Telefoni peakomplekt====
== Juhtmeta kõrvaklapid ==
'''Telefonide peakomplektid''' ühendatakse tavatelefonisüsteemi. Telefoni peakomplekt asendab selles süsteemis telefonitoru. Kõik tavatelefonisüsteemi ühendatavad peakomplektid tulevad standardse [[4P4C]]-konnektoriga, mida tavaliselt kutsutakse ka RJ-9 ([[inglise keel|ingl. k.]] ''Registered jack'') konnektoriks.
Mugav on kasutada juhtmeta kõrvaklappe, millesse signaal edastatakse raadiolainete vahendusel kas [[analoogsignaal]]ina [[UHF | detsimeeterlainetel]] või [[digitaalsignaal]]ina sentimeeterlainetel (2,4 [[GHz]] sagedusribas). Analoogsignaali ülekandel ei küüni heli kvaliteet siiski juhtmeühenduse tasemele, sest dünaamikaulatust ahendatakse tugevasti, et ära hoida saatja ületüürimisega kaasnevaid veelgi suuremaid moonutusi.
 
Märksa parema helikvaliteedi tagab signaali ülekanne digitaalkujul, kuigi ka sel juhul on signaali kodeerimis-moduleerimisprotsessid seotud mõningase helikvaliteedi kaoga, samuti signaali teatava viivitusega.
Tavatelefonide vanematel mudelitel erineb telefonitoru takistus peakomplekti mikrofoni takistusest, seetõttu vajavad vanemad mudelid telefoni peakomplekti kasutamiseks võimendit. Võimendil on numbriklahvistik, mis sarnaneb telefoni peakomplekti adapteriga, kuid lisaks sellele võimendab ta heli nii mikrofonile kui ka valjuhääldile. Enamus võimenditest lubab kasutajal helitugevust reguleerida ning samuti funktsiooni heli vaigistada ning lubavad vahetada peakomplekti ja telefonitoru. Telefoni võimendi töötab patareide või AC-adapteriga
 
Digitaalsignaali edastus võib toimuda [[Bluetooth]]-ühenduse kaudu, nt [[nutitelefon]]ist. Siis on klappides ka mikrofon ja nupud telefoni juhtimiseks. Enamikus klappides on samuti helitugevuse nupud (ka kummagi kõrva jaoks eraldi). Toodetakse ka kõrvaklappe, millesse raadiosignaal edastatakse [[WiFi]] kaudu või eraldi raadiosaatjast.
==Kasutegurid ja ohud==
 
Signaaliallikaga (nt [[AV-ressiiver]], teler, mängukonsool) ühendatud raadiosaatjaga kõrvaklappide korral võib signaal levida mitmekümne meetri kaugusele. Ühe saatja signaali on võimalik kuulata samaaegselt mitme raadiokuulariseadmega.
Kõrvaklappe saab kasutada ilma teisi segamata ning samuti saab kuulata materjali, mida ei soovita, et teised samal ajal kuuleksid (näiteks raamatukogus õppides ja samal ajal muusikat kuulates). Samuti pakuvad nad võrreldes valjuhäälditega (kõlaritega) sama raha eest paremat helikvaliteeti, kuna neid ei ole vaja ruumi kuju järgi paika panna, et saada parim heli.
Ärge laske kõrvaklappidel kogu aeg töötada täisvõimsusega. See lühendab kõrvaklappide eluiga tunduvalt.
 
Juhtmeta kõrvaklapid on harilikult varustatud nuppudega helitugevuse ja lugude valikuks.
Kõrvaklapid on samuti kasutuses arvutimängude mängijate pool, kui mäng kasutab 3D-heli positsioneerimise töötlusalgoritme, mis võimaldavad mängijal paremini hinnata vastase asukohta näiteks sammudest kostuva heli põhjal või tulistamisel kuulide lennu suuna järgi.
 
[[Pilt:Active Noise Reduction.svg|pisi|300px| Aktiivse mürasummutuse graafiline selgitus <br> Noise Sorce – akustilise müra allikas <br> Anti Noise – antimüra <br> Resulting Noise – kõrva jõudev müral]]
Tänapäeval kasutatakse kõrvaklappe näiteks trenni tehes (näiteks jooksmas käies või jõusaalis), kuna neid on kerge kaasas kanda ning samuti mitmetel töökohtadel, kus on probleeme valju müraga, pakkudes sealjuures vaheldust lihtsatele kõrvatroppidele, kuna inimene saab töötades näiteks raadiot kuulata.
== Müra summutavad kõrvaklapid ==
Ümbruskeskkonnast kõrva jõudva häiriva [[müra]] taset saab alandada passiivsete ja aktiivsete meetmetega.
 
Passiivselt vähendavad müra suured suletud kõrvaklapid, mille suure summutusvõimega materjalid tagavad võimalikult tiheda kontakti kõrvapadja ning pea vahel. Samuti vähendavad hästi müra kvaliteetsete ja suuruse poolest hästi sobivate muhvidega kõrvasisesed klapid.
Kõige tavalisemaks probleemiks kõrvaklappide juures on see, et nende ühenduskaabel läheb katki. Enamasti murdub vasest traat juhtme sees just ühenduste kohtade pealt (konnektori või klappide juurest). Kuna nendele kohtadele mõjuvad kõige suuremad jõud, on sinna tavaliselt lisaks pandud liikumist takistavad toetused.
 
Aktiivse summutuse korral muundab klapi välisküljel paikneva mikrofoniga elektroonikalülitus vastuvõetava müra vastandfaasiliseks elektrisignaaliks Kui selline „antimüra“ sobiva tasemeni võimendatult klapi kõlarist kõrva jõuab, kompenseerib see läbikostva akustilise müra peaaegu täielikult (eriti kui kasuliku heli tase on piisavalt kõrge).
Viimasel ajal on päevakorda tõusnud ka kõrvaklappide kahjulik mõju kuulmisele.<ref>[http://www.epl.ee/artikkel/587728 Eesti Päevaleht: Arst: kõrvaklapid rikuvad noorte kuulmist üha enam]</ref> Kasutades kõrvaklappe suurel helitugevusel võib kuulaja kannatada kuulmislanguse käes või isegi alatiseks kurdiks jääda. Sellist efekti kutsutakse varjamiseks ([[inglise keel|ingl. k.]] ''masking''), mis tähendab seda, et kõrvaklappide helitugevust keeratakse juurde mürarikastes kohtades, arvestamata seejuures, et sellise tegevuse tagajärjel ei tunne inimene enam valu liiga kõrgel helitugevusel ning lõpuks võib see kahjustada tervet kuulmist.
 
Selline summutus toimib tõhusalt ainult sagedustel kuni mõnisada hertsi. Enamasti aga ongi kestvalt häiriv müra (nt lennukis, rongis, tööstusruumis) suures osas madalsageduslik.
Teiseks suureks probleemiks on see, et kõrvaklappe kasutades ei kuule inimene ümbritsevaid helisid, mistõttu võib temaga kergemini õnnetusi juhtuda. Samuti võib inimene kõrvaklappe kasutades ise õnnetusi põhjustada (näiteks autoga sõites või rasketehnikat käsitledes).
 
Elektroonikaplokk vajab muidugi kõrvaklappides toiteallikat.
 
== Peakomplekt ==
[[Pilt:Sprechgarn.jpg|thumb|200px|Tüüpiline peakomplekt]]
'''Peakomplekt''' kujutab endast kõrvaklappe, millega on ühendatud lisaks veel mikrofon. Peakomplektid pakuvad samu võimalusi käed-vabad telefoniga. Neid kasutatakse [[Skype]]-kõnelusteks ja töökohtadel, kus kasutatakse intensiivselt telefoni. Peakomplektid tehakse kas ühe kuulariga (mono) või kahe kuulariga (mono mõlemasse kõrva või stereo). Mikrofon on tavaliselt kas varda küljes, millega see on viidud kasutaja suu ette, või asub kõrvaklappidest tuleva juhtme küljes.
 
Telefoni peakomplekt ühendatakse tavatelefoniga, nii et ta asendab telefonitoru. Kõik tavatelefonisüsteemi ühendatavad peakomplektid on standardse [[4P4C]]-pistikuga, mida kutsutakse ka [[RJ]]-9 konnektoriks.
 
== Kõrvaklappide valimine ==
Kõrvaklappide valik sõltub suuresti kuulaja vajadustest. Koos kaasaskantavate seadmetega kasutamiseks valitakse üldiselt väiksemad ja kergemad mudelid, seega nuppkuularid. Kodus kasutatavad kõrvaklapid võivad aga olla suuremad ja raskemad, samuti on nad üldiselt parema helikvaliteediga.
 
Kaasaskantavate seadmete jaoks sobivad väikse sisetakistusega (16 või 32 Ω) kuularid, sest need tekitavad ka piiratud signaalipinge korral küllaldase tugevusega heli.
 
Aktiivsel liikumisel kasutatavad klapid peavad kindlalt peas püsima, ka ei tohiks sammude müdin ja juhtme hõõrdumise krõbin võimendatult kõrva kosta (selles suhtes on eriti tundlikud nuppkuularid). Samuti on oluline niiskuskindlus. <ref> [http://www.digi.ee/arhiiv/ajakiri-digi-10-2014.pdf Millised klapid on jooksmiseks parimad?] </ref>
 
== Kõrvaklappide kasutamisega seotud ohud <ref>[http://www.epl.ee/artikkel/587728 Eesti Päevaleht: Arst: kõrvaklapid rikuvad noorte kuulmist üha enam]</ref> <ref>[http://www.ear-hearing.com/pt/re/earhearing/abstract.00003446-200412000-00001.htm Ear and Hearing – Abstract: köide 25(6) detsember 2004, lk 513–527 Output Levels of Commercially Available Portable Compact Disc Players and the Potential Risk to Hearing]</ref>==
Kõrvaklappe pidevalt kasutades võib kuulaja kannatada kuulmislanguse käes või isegi alatiseks kurdiks jääda. Eriti väljas liikumisel kasutatavad nööpkuularid ei isoleeri kuigivõrd ümbritsevat müra. Seepärast kasutavad kuulajad suuremat helitugevust, mis võib kuulmist halvendada.
 
Teiseks suureks probleemiks on see, et kõrvaklappe kasutades ei kuule inimene ümbritsevaid helisid, mistõttu võib temaga kergemini liiklusõnnetusi juhtuda. Samuti võib inimene kõrvaklappe kasutades ise õnnetusi põhjustada (näiteks autoga sõites).
 
Kui kasutada kõrvaklappe kestvalt suurel helitugevusel, kasvavad kõrva enda põhjustatud helimoonutused ja lüheneb tunduvalt kõrvaklappide eluiga.
 
==Viited==
{{viited}}
 
== Vaata ka ==
{{commons|Headphones}}
*[[Valjuhääldi]]
{{Mall:Arvuti}}
 
== Kirjandus ==
[[Kategooria:Arvuti väljundseadmed]]
Võrdleme kõrvaklappe! – Ajakiri Tehnikamaailm, august, 2014
[[Kategooria:Heli]]
 
== Välislingid ==
*[https://www.euronics.ee/uudised/21629/kuidas-valida-korvaklappe Kuidas valida kõrvaklappe?]
*[http://www.ohtuleht.ee/664252/kuidas-valida-igaks-olukorraks-parimaid-korvaklappe Kuidas valida igaks olukorraks parimaid kõrvaklappe?]
{{commons|Headphones}}
[[Kategooria:Helitehnika]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Kõrvaklapid"