Demograafia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
3. rida:
'''Demograafia''' ([[kreeka keel]]est – ''δῆμος dēmos'' inimesed, γράφω ''graphō'' kirjeldus)<ref>[http://www.merriam-webster.com/dictionary/demography Merrianwebster sõnaraamat]</ref> ehk '''rahvastikuteadus''' uurib [[rahvastik]]u suurust, struktuuri, rahvastikusündmusi ([[sünd|sünnid]], [[surm|surmad]], [[ränne]]), rahvastikuprotsesse ja rahvastiku ruumilist paiknemist.
Demograafia võimaldab analüüsida kõiki ajas ja ruumis muutuvaid [[inimpopulatsioon]]e. Demograafia uuringud hõlmavad populatsioonide suuruse, struktuuride ja jaotuse analüüsimist. Samuti vaadeldakse populatsioonide siseseidpopulatsioonidesiseseid ja -vahelisi ruumilisi ja ajalisi muutusi, mida toovad endaga kaasa erinevused sündides, surmades, migrantide arvu muutused ja muutused vanuselises, soolises jne koosseisus.<ref name="sõna" />
 
Demograafia liigitatakse kirjeldavaks demograafiaks, teoreetiliseks demograafiaks, paleodemograafiaks, ajalooliseks demograafiaks. See on seotud paljude erinevate teadusvaldkondadega nagu [[ajalugu]], [[meditsiin]], [[statistika]], [[sotsioloogia]] ja [[majandus]].<ref name="sõna" />
15. rida:
Juba Vana-Kreekast võib [[Halikarnassos]]e, [[Herodotos|Herodotose]], [[Hippokrates]]e, [[Epikuros]]e, [[Thukydides]]e, [[Polos]]e, [[Protagoras]]e, [[Platon]]i ja [[Aristoteles]]e kirjutistest leida viiteid demograafiale.<ref name="Srivastava2006" /> Rooma kirjanikud ja filosoofid [[Cicero]], [[Seneca]], [[Plinius Vanem]], [[Marcus Aurelius]], [[Epiktetos]], [[Cato]] ja [[Columella]] väljendasid samuti ideid selles valdkonnas.<ref name="Srivastava2006" />
 
Keskajal tegelesid demograafia ideede edasi arendamisega [[William Conchesist]]<ref name="Biller2000">Peter Biller,''The measure of multitude: Population in medieval thought''[http://books.google.es/books?id=LnqlgqeYhwYC&pg=PA312&lpg=PA312&dq=Nicole+Oresme+on+demographics&source=bl&ots=1RB9HPQrvY&sig=RtvI_JuQ4SGR0QYfa7ptB5eDW1w&hl=es&ei=kdLRS8SJBcO78gbWg8jNDw&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=1&ved=0CBkQ6AEwAA#v=onepage&q&f=false].</ref>, [[Tolomeo da Lucca]]<ref name="Biller2000" />, [[Guillaume d'Auvergne]]<ref name="Biller2000" />, [[William Paull]]<ref name="Biller2000" /> ja [[Ibn Khaldūn]]<ref> [[Andrey Korotayev]], Artemy Malkov, & Daria Khaltourina (2006). ''Introduction to Social Macrodynamics: Compact Macromodels of the World System Growth''. Moscow: URSS, ISBN 5-484-00414-4.</ref>.
 
Üks varasemaid demograafilisi uurimusi on loodusloolised ja poliitilised tähelepanekud, mis põhinevad juurdelisatud materjalidel ning mis on tehtud surnute nimekirjade alusel (1662), mille koostas Inglise kaupmees [[John Graunt]]. See sisaldas endas ka primitiivset suremustabelit.  Uurides neid üleskirjutusi, leiti näiteks, et üks kolmandik Londoni lastest suridsuri enne 16. eluaastat.<ref name="g"> [http://iussp.org/en/about/what-is-demography International Union for the Scientific Study of Population] <small>Kasutatud 11.10.2015.</small> </ref>
 
Demograafia mõiste võttis esimesena kasutusele Belgia statistik [[Achille Guillard]] teoses “Rahvastikustatistika elemendid ehk võrdlev demograafia” (1855).<ref name="g"/>
23. rida:
18. sajandi lõpus väitis [[Thomas Malthus]], et populatsioonide kasv on eksponentsiaalne, kui seda kuidagi ei piirata. Ta kartis, et Maa rahvastik kasvab kiiremini, kui ollakse suutelised kasvatama toidu tootlikkust, mis toob endaga kaasa [[näljahäda]] ja vaesuse kasvu. Teda peetakse ülerahvastatuse ja rahvastiku kasvu limiidi ideede intellektuaalseks isaks.<ref>{{cite book|author=G. Talbot Griffith|title=Population Problems of the Age of Malthus|url=http://books.google.com/books?id=NkUoqtdA4oAC&pg=PA97|publisher=Cambridge University Press|isbn=978-0-521-17863-1|page=97}}</ref>
 
Hiljem esitasid [[Benjamin Gompertz]] ja [[Verhulst]] realistlikumad ja keerulisemad mudelid rahvastiku kasvu kohta. 1860.–1910. aastaid võib lugeda perioodiks, kus demograafiast sai eraldi uurimisala. Varem oli see olnud statistika alamvaldkond. Sel perioodil andsid oma panuse demograafia arengule kuulsad teadlased nagu [[Adolphe Quételet]] (1796–1874), [[William Farr]] (1807–1883), [[Louis-Adolphe Bertillon ]](1821–1883) ja ta poeg [[Jacques]] (1851–1922), [[Joseph Körösi]] (1844–1906), [[Anders Nicolas Kaier]] (1838–1919), [[Richard Böckh]] (1824–1907), [[Émile Durkheim]] (1858-1917), [[Wilhelm Lexis]] (1837–1914) ja [[Luigi Bodio]] (1840–1920).<ref>de Gans, Henk and Frans van Poppel (2000) Contributions from the margins. Dutch statisticians, actuaries and medical doctors and the methods of demography in the time of Wilhelm Lexis. Workshop on ‘Lexis in Context: German and Eastern& Northern European Contributions to Demography 1860-1910’ at the Max Planck Institute for Demographic Research, Rostock , August 28 and 29, 2000.</ref>
 
== Meetodid ==
72. rida:
[[Rahvastik]]u prognoos on tuleviku rahvastiku prognoosimine, milles võetakse arvesse hetkeseisu ja trende ning püütakse vastavalt neile ennustada, mida tulevik endaga kaasa toob.
 
Demograafiliste uurimistööde tulemusena on võimalik prognoosida näiteks Maa elanikkonna suurust aastatel 2050 ja 2100. Arvatakse, et 2050. aastaks elab Maal 9,6 miljardit ja 2100. aastaks juba 10,9 miljardit inimest. Peamiselt tõuseb vaeste arengumaade rahavaarvrahvaarv, kuna neis riikides puudub sündimuskontroll ning traditsioonid ja kultuuriruum soosivad paljulapselisi peresid. Samuti tõstavadsuurendavad jõudsalt rahavaarvurahvaarvu riigid nagu Hiina ja India, kus juba praegu elab üle poole maailma rahvastikust. Kui ei võeta kasutusele rahvastikku vähendavaid meetmeid, on oodata rahvaarvu kiire kasvu jätku maailmas.<ref>Demographic Partitioning veebilehekülg http://demographicpartitions.org/science-population-determines-population-change/<small>Kasutatud 15.10.2015.</small></ref>
 
== Rahvusvahelised organisatsioonid ==
91. rida:
 
==Välislingid==
*[http://www.popest.ee/node/40 Mitmekeelne demograafiasõnastik] (demograafia mõistete ja terminite ülevaade ning eesti-inglise sõnastik, pdfPDF)
*[http://www.tlu.ee/et/Eesti-demograafia-keskus Eesti demograafia keskus]
*[http://demographicpartitions.org/ Demographic Partitioning veebilehekülgveebileht]
*[http://iussp.org/en Rahvastiku Teadusliku Uurimise Rahvusvaheline Ühingu]
*[http://www.eaps.nl/index.php Euroopa Rahvastiku-uuringute Ühendus]