Etanool: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P Vahemeremaad > Vahemere maad |
||
50. rida:
Etanooli saadakse kolmel põhilisel meetodil: [[pärmseened|pärmseente]]ga (''Sachharomyces sp.'') [[käärimine|kääritamisel]], [[tselluloos]]i sisaldavate ainete töötlemisel või [[nafta]] [[Krakkimine|krakkimisel]] eralduvates gaasides sisalduva [[eteen]]i [[hüdratatsioon|hüdraatumisel]].
[[Viinamarjad]]e, [[puuviljad]]e või teiste [[suhkrud|suhkruid]] sisaldavate [[lahus]]te või [[tärklis]]t sisaldavate produktide kääritamisel kasutatakse pärmseeni. Kuna neid leidub alati õhus, puuviljades, marjades, pinnases ja vees, on suhkruid sisaldavate vedelike alkoholkäärimine looduses väga levinud. Seetõttu on selline kääritamine vanim alkoholi tootmise meetod ning seda tunti [[Lähis-Ida]]s ja [[
Pärmseente elutegevuse mõjul muundub [[glükoos]] etanooliks ja süsinikdioksiidiks:
57. rida:
Etanooli tootmisel [[kartul]]itest ja [[teravili|teraviljadest]] tuleb neis sisalduv tärklis muuta vastavate [[ensüüm]]ide ([[linnased|linnaste]]) toimel [[maltoos]]iks ja see edasi glükoosiks, mis jällegi pärmseente mõjul [[hapnik]]u juurdepääsuta käärib lõpuks etanooliks. Pärmseente mõjul käärib ka [[piim]]as olev suhkur, mistõttu [[keefir]]is ja hapupiimas on umbes 0,5% etanooli. [[Kali|Kaljas]] on seda umbes 1% ja [[õlu|õlles]] tavaliselt 3–5%. Lähtematerjalina saab kasutada ka tööstuslikult toodetud suhkru lahust.
Puuvilja või mahla kääritamisel pärmseentega saadakse [[vein]], milles on etanooli tavaliselt 10–15%. Kõrgema alkoholisisalduse korral pärmseened hukkuvad, mistõttu ei saa veini alkoholisisaldus suurem olla. On küll olemas spetsiaalselt aretatud kultuurpärmid, mis peavad vastu kuni 18% etanoolisisalduse. Kõrgema kontsentratsiooni saavutamiseks [[Destilleerimine|destilleeritakse]] segu kuni 80 °C juures. Tooretanooli destilleerimisel saadud ainet nimetatakse piirituseks. Pärast (sageli mitmekordset) destilleerimist saavutatakse alkoholi mahuosaks kuni 96%. Veevaba ehk 100%
Puidutöötlemisjääkide ([[saepuru]], puulaastud) ja teiste tselluloosi sisaldavate ainete ([[paber]], kaltsud jm) töötlemisel rakendatakse suurt kuumust ja [[happed|happeid]], mille tagajärjel laguneb tselluloos suhkruks (glükoosiks). Suhkru kääritamisel saadakse etanool. Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks. Kuna hüdrolüüsipiiritus sisaldab peale etanooli ka väga mürgist [[metanool]]i, siis sellisel viisil toodetud etanooli ei tohi juua. Keskmiselt saab ühest tonnist kuivast saepurust toota samapalju etanooli kui ühest tonnist kartulitest või 300 kg teraviljast.
| |||