Alfred Nobel: erinevus redaktsioonide vahel

Alfred Nobel oli kõigest 29-aastane, kui ta esitas patenditaotluse [[nitroglütseriin]]i ja [[nitraat]]ide [[detonaator]]ile. Nitroglütseriin oli aine, mis plahvatas vähimagi tõuke peale. [[1866]]. aastal avastas Nobel, et nitroglütseriin absorbeerus [[kiiselguur]]is ja moodustas segu, mis oli stabiilne ja lihtsalt käsitsetavkäsitletav, kuid säilitas oma plahvatuslikkuse. Nii sündis dünamiit. Nobeli ettevõtteid tekkis üle terve Euroopa, nende toodang kasvas 11 tonnilt [[1867]]. aastal kuni 66 000 tonnini [[1895]]. aastal. Alfred Nobel sai kokku 355 [[patent]]i. Oma testamendiga asutas ta Nobeli [[Nobeli füüsikaauhind|füüsika-]], [[Nobeli keemiaauhind|keemia-]], [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|meditsiini/füsioloogia-]], [[Nobeli kirjandusauhind|kirjandus-]] ja [[Nobeli rahuauhind|rahuauhinna]], mis antakse neile, kes aasta jooksul suudavad inimkonnale suurimat kasu tuua. [[Nobeli auhind]] anti esimest korda välja aastal 1901.

Et Nobeli labor Saksamaal oli plahvatuse tagajärjel hävinud, rentis ta ajutise labori rajamiseks praami [[Elbe]] jõel, kus alustas katsetusi, et nitroglütseriini käsitsemistkäsitlemist ohutumaks muuta.<ref name="time">[http://www.nobelprize.org/alfred_nobel/biographical/timeline/ Timeline]</ref> Ta püüdis leida ainet, mis imaks nitroglütseriini endasse ja moodustaks stabiilse segu. Ta katsetas muu hulgas söe, saepuru, tellisepuru ja müüriseguga<ref>[http://nobelprize.org/alfred_nobel/biographical/articles/life-work/index.html]</ref><ref>Strandh lk 70</ref>. Krümmeli pinnas oli [[Diatomiit|diatomiidirikas]]. Katsetused pinnasest saadud kobediatomiidi kiiselguuriga tõid lõpuks oodatud tulemuse.<ref name="time"/> Ahjus kuivatatud kiiselguur imes endasse umbes kolm korda oma mahust suurema koguse nitroglütseriini. Segu oli hästi töödeldav ning sellest sai vastavalt otstarbele sobiva kujuga pulgad voolida. Katsetused [[1866]]. aasta sügisel kinnitasid, et lõhkeaine käsitseminekäsitlemine on ohutu, samas ei olnud nitroglütseriin oluliselt oma plahvatusjõudu kaotanud. Toime oli 5–8 korda suurem kui püssirohul. Uuele lõhkeainele andis Nobel nimeks [[dünamiit]].