Vikipeedia

Vana-Väina ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P Ordu > ordu
3. rida:
[[Pilt:Latvija Daugavpils.png|pisi|[[Latgale]] piirkond]]
 
'''Vana-Väina ordulinnus''' (läti ''Vecdaugava'', ''Vecpils'', ''Naujene'', saksa ''Dünaburg'', ''Alt-Dunaburg'', poola ''Dynaburg'', vene ''Dvinsk'') oli [[Liivi Orduordu]] suurlinnus ja [[Dünaburgi komtuur]]i asukoht Ida-Lätis, [[Latgale]]s, [[Daugavpilsi piirkond|Daugavpilsi piirkonnas]]<ref>[http://balticmaps.eu/?lang=lv&centerx=672649&centery=6199799&zoom=7&layer=map&ls=c, Läti kaart]</ref>, [[Naujene vald|Naujene vallas]] (Naujenes pagasts), [[Vecpils]]i (''"vanalinnuse"'') külas, Väina ([[Daugava]]) jõe parempoolsel ehk põhjakaldal umbes kümnekonna kilomeetri kaugusel praegusest Daugavpilsist idakirdes, Naujenes pilskalna linnamäel, [[Juzefova katoliku kirik]]ust 1,5 km lõunas.<ref>[http://balticmaps.eu/?lang=lv&centerx=670311&centery=6199315&zoom=2&layer=map&ls=c, Vana - Väina kaart]</ref>
 
Aadress: Daugavpils novads, Naujenes pagasts, Vecpils, Vecpils 15, LV-5462<ref>http://www.pilis.lv/tulk_ru/view.php?id=22&prop_id=169</ref>
28. rida:
Muinasajal oli piirkonnas lätlaste asustus ja praegusest linnusekohast veidi eemal Naujene künkal asus ka nende [[Novene maalinn]], mis kontrollis kaubaliiklust Väina veeteel.<ref>http://www.castle.lv/latvija/naujene.html</ref> Mõnedel andmetel tõrjuti [[lätlased]] siit hiljem leedulaste poolt välja ja künkal asus siis nende puitlinnus. Piirkond allus [[Jersika vürstiriik|Jersika vürstiriigile]], mis omakorda oli maksustatud Polotski vürstiriigi poolt.
 
[[1209]] vallutasid Jersika linnuse Riia piiskopi ja Mõõgavendade Orduordu rüütlid ning Jersika vürstist Vissevaldist (Vsevolod) sai piiskop Alberti vasall.
 
[[1224]]. aastal panid ka Naujenes oma mõjuvõimu maksma saksa rüütlid, kes hakkasid järjest piki Väinat ülesvoolu looma tähtsale veeteele kindlustatud tugipunkte.<ref>http://dvvaiu.narod.ru/krepost/krep1.htm</ref> Edasise mõjuvõimu kindlustamiseks abiellus pärimuse järgi piiskopi vasall Üksküla Konrad (Conradus de Meyendorpe)<ref>Henriku Liivimaa Kroonika. Richard Kleis. Tallinn, "Eesti Raamat", 1982, lk 37</ref> Vissevaldise tütrega.
34. rida:
[[1230]] lubas Vissevaldis asutada Väinalinna (Daugavpilsi) lähedale Liksnasse esimese katoliku misjoni.
 
[[1239]] pärast vürst Vissevaldise surma langes Jersika pärandusena Riia piiskopile. Idapoolse osa Jersikast andis piiskop Nikolaus Mõõgavendade Orduleordule, tingimusega, et nad aitavad asendada sealse rahva seas levima hakanud kreeka õigeusu katoliku usu vastu. Leping lubas ordul ehitada piirkonda ka linnuseid.
 
[[1264]] kinnitas [[Rooma paavst]] [[Urban IV]] lätlaste Latgale maakonna alade eraldamise varem sealkandis valitsenud [[Polotski vürstiriik|Polotski vürstiriigi]] võimu alt ja selle üleandmise [[Liivi Orduordu|Liivi ordule]]le.<ref>http://www.travelzone.lv/latvija/pils/dinaburg/index.php</ref>
 
[[File:Dinaburg5.JPG|thumb|Vaade pealinnuse platoolt Väina jõe suunas maketile.]]
42. rida:
===Linnuse ehituse algusest kuni selle väljaehitamiseni 1347===
 
[[1273]].–[[1277]]. aasta vahel (erinevad ajaloolased annavad erinevaid andmeid) hakkas Liivi Orduordu äsjaliidetud uutele ordualadele kaitseks leedulaste ja venelaste vastu uut tugipunkti rajama. Mõningatel andmetel alustas linnuse ehitust [[ordumeister]] [[Ernst von Ratzeburg]] [[1275]]. aastal,<ref>Neumann, Ordensburgen 303.</ref> kui paika esmakordselt kirjalikult mainiti. Algne oletatav [[tornlinnus]] pidi enamjaolt puidust olema, kuna kroonika järgi valmis see vaid paari aastaga.
 
1277 kolis ordu Latgale komtuur oma residentsi Valkenberga linnusest üle moodsamasse, tugevamasse ja olulist Riia-PolotskiRiia–Polotski veeteed kontrollivasse tähtsamasse ning 1275 meister Rasburgi poolt asutatud Vana-Väina linnusesse. Pärast seda kaotas Valkenberga linnus oma sõjalise tähtsuse.<ref>http://www.pilis.lv/a_pnm/view.php?id=3113&prop_id=255</ref> Arvatavasti tundsid leedulased suurt rahutust sakslaste positsioonide tugevnemise suhtes Kesk-Väinal.
 
[[1277]] kasutades ordumeistri eemalviibimist Riias,<ref>http://dwaiu.narod.ru/kazak/dinaburg.html</ref> järgnes peatselt leedulaste rünnak vürst [[Traidenis]] Uljase juhtimisel, millele linnus suutis siiski vastu panna.<ref>Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942, lk 88</ref> Leedulased kasutasid linnuse vastu 4 suurt [[piiramistorn]]i ja [[kiviheitemasin]]aid, kuid olid sunnitud kuu aja möödudes piiramise lõpetama, kuna Leedu lõunapiire ründasid [[galiitsia]]-tatari väed.
56. rida:
[[1312]]–[[1313]] taastas linnuse [[Hermann Warthberge kroonika]] andmeil tollane ordumeister [[Gerhard von Jorke]].<ref>Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942, lk 89</ref>
 
[[1343]]–[[1347]] täiendati linnust meister [[Goswin von Herike]] pooltjuhtimisel,<ref>Ebendort 310; Taube I, 103.</ref> ehitati ka 4 uut torni. Neist mõlemast ehitusperioodist pärinebki arvatavasti ka lõplik linnuse põhiplaan, nagu see on esitatud pärast Neumanni väljakaevamisi.
 
===Linnus 1347. aastast kuni Liivi sõjani===
65. rida:
[[1367]]–[[1562]] oli ametis 20 komtuuri. Komtuurkonnale allusid peale Vana-Väina ka Räisaku, Lutsi, Līksna ja Ilūkste piirkonnad.<ref>http://www.castle.lv/latvija/naujene.html</ref>
 
[[1396]] ründasid leedulased jälle linnust, kuid ei suutnud seda vallutada. Vana-Väina asus strateegiliselt väga tähtsas kohas, nii et Liivi Orduordu XIV–XV sajandil linnuse üha uuesti ülesehitamise ja pideva täiustamise pealt vahendeid kokku ei hoidnud.<ref>http://daugavpils-lv.narod.ru/Istorija.htm</ref>
 
[[1403]] tungisid Preisi ja Liivimaa ristisõdijad [[Leedu]]sse, kuid said seal lüüa. Vastuseks tungis [[Leedu suurvürst]] [[Vytautas]] (''Witold'') Latgalesse, rüüstas seda ja pani Vana-Väina linnuse ja linnakese põlema. Ordu taastas selle.<ref>http://www.castle.lv/latvija/naujene.html, Hiärn, ''Monument. livon. ant. I. 168''</ref>
83. rida:
9. augustist [[1520]] pärineb läänikiri, millega ordumeister Wolter von Plettenberg annab vasall Tonnies Schultele kasutada ulatuslikud maavaldused Vana-Väina kihelkonnas ja maatüki Väina jõe ääres. Tekstis on ka maavalduste piiri kirjeldus mitmete kohalike külade, jõgede ja järvede vanade nimekujudega, mida praegu identifitseerida on raske. Juttu on ka mingist linnusemäest.<ref>http://www.herder-institut.de/index.php?id=424&nr=711</ref>
 
[[1535]]–[[1554]] oli Liivi Orduordu Latgale piirkonna pealikuks ([[Dünaburgi komtuur]]) [[Wilhelm von Fürstenberg]], eelviimane ordumeister. Tal oli oma ametisoleku aja jooksul palju tüli ja riidu piirnevate leedulastega, kes Vana-Väina ümbruskonnas röövimas käisid. Fürstenberg korraldas ühe ulatusliku vasturüüsteretke Leetu, millega pahandas põhjalikult [[Poola kuningas|Poola kuningat]]. Viimane tuletas seda hiljem "[[koadjuutorivaenus]]e" ajal meelde ja kasutas ettekäändena intriigideks.<ref>Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556–1561", Olion, Tallinn, 2006 a, tõlge Ivar Leimus, lk 17</ref>
 
[[1543]] markeerisid komtuur Fürstenberg, [[Sēlpilsi foogt]] [[Detlev Plate]] ja [[Aizkraukle linnusekomtuur]] [[Jürgen von Syburg]] ordumeistri ülesandel oma võimupiirkonnas Vana-Liivimaa lõunapiiri.<ref>http://www.herder-institut.de/index.php?id=424&nr=1944</ref>
95. rida:
===Vana-Väina linnus Liivi sõjas 1558–1582===
 
[[1559]]. aasta veebruari lõpus rüüstas ja põletas suur Vene vägi [[Liivi sõda|Liivi sõjas]] Vana-Väina ümbruses maha [[Dubna]] (''Dobbena''), [[Elkšn]]i (''Ellern''), [[Jāsmuiža]] (''Jatzen''), [[Laucesa]] (''Loutze''), [[Rušona]] (''Rassone'') ja [[Vecborne]] (''Born'') komtuurimõisad. Linnuse kaitsjad ise panid põlema veel ühe linnuse külje all asuva ja [[Liksna]] (''Listen'') mõisa. Vahepeal suundusid osa venelasi eksikombel Leetu rüüstama. Vana-Väina linnust nad ei rünnanud, vaid läksid edasi Räisaku peale.<ref>Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556–1561", Olion, Tallinn, 2006; tõlge Ivar Leimus, lk 81</ref> 31. augustil pantis Liivi Orduordu Vilniuses osa oma kagupoolseid linnuseid koos piirkondadega, nagu Lutsi, Räisaku, Vana-Väina ja Sēlpils 700 000 taalri eest Poola kuningale [[Zygmunt II August]]ile.<ref>Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556–1561", Olion, Tallinn, 2006; tõlge Ivar Leimus, lk 97</ref> 3. septembril kinnitati kokkulepe Krakowis.<ref>http://www.castle.lv/latvija/naujene.html</ref>
 
Novembri algul määrati Vana-Väina linnust poolakatele üle andma Riia linnusekomtuur Jasper Siborg, Alulinna linnusekomtuur Goedert Tinn, litsentsiaat Tomas Horner ja tõlk Melchior Grothus.<ref>Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556–1561", Olion, Tallinn, 2006; tõlge Ivar Leimus, lk 109</ref>
163. rida:
[[1981]]. aastast alates hakkas linnuses perioodilisi väljakaevamisi korraldama Läti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut.<ref>http://dwaiu.narod.ru/kazak/dinaburg.html</ref>
 
[[2000]]. aasta juulis toimusid linnuse alal arheoloogilised väljakaevamised. Paar nädalat kestnud tööde käigus saadi u 30 leidu, mida hindasid Läti Ajalooinstituudi professor Ēvalds Mugurēvičs ja teised teaduslikud töötajadteadustöötajad.<ref>http://www.latgaleslaiks.lv/ru/2000/7/21/299</ref>
 
[[2008]]. aasta juulis-augustis viidi läbi ajalooteaduste doktori, arheoloog Antonija Vilcāne juhtimisel uued kahenädalased kaevetööd Vana-Väinal projekti "Väina/Daugava panoraam" raames. Uuritav lõik paiknes jõepoolse eeslinnuse alal, kus arvati olevat asunud käsitööliste töökojad. Kaevamiste eesmärgiks oli selgitada välja viikingiaegse asustuse olemasolu piirkonnas. Kuigi kaevati 2 m sügavuselt, viikingiaegseid esemeid ei avastatud. Sügavam tellisetükkidega kultuurikiht dateeriti XIII sajandi II poolde, muud leiud (rüütli kannus, nooleotsad, köiejupid, sepanaelad, keraamika, vana münt jne.) XIV ja XV sajandisse. PealePärast uurimistöid Riias eksponeeritakse saadud leiud Naujene Piirkonnamuuseumis.<ref>http://www.gorod.lv/novosti/75578-arheologicheskie_raskopki_na_gorodische_dinaburgskogo_zamka</ref>
 
==Ehitus==
171. rida:
[[File:Макет Динабургского замка.jpg|thumb|Makett Daugavpilsi (Väinalinna) muuseumis. Foto autor Vadim Špakovski.]]
 
Linnus oli Liivi Orduordu Latgale komtuurkonna halduskeskus, millele allusid Räisaku ja Lutsi ordulinnused ja mitmed väiksemad kindlustatud punktid komtuurkonnas. Vana-Väina oli ordu suurematest ja tähtsamatest linnustest kagupoolseim ja oli Väina (Daugava) jõe veeteel otsekui "lukuks" Polotski poolt tulijale. Komtuurkonna järgmise tähtsama linnuse – kirdepõhja suunas asetseva Räisakuni oli otsejoones 76 km (11 miili), jõge mööda allavoolu loodesse – [[Vana-Liivimaa]] sisealade suunas – tuli esimene suurem sakslaste linnus Riia Peapiiskopkonna [[Krustpils]] 85 km (12 miili) kaugusel jõe paremal kaldal, ordu enda suurem – [[Selpilsi foogtilinnus]] Väina vasakul kaldal jäi juba enam kui 100 km (14 miili) kaugusele. Nii oli Vana-Väina oma asukoha poolest ülejäänud Vana-Liivimaast üsnagi eraldatud ja pidi ohu korral iseseisvalt hakkama saama. Vaenuliku Vytautase lossini Leedus jäi 15 miili.<ref>http://www.historia.lv/alfabets/L/la/lanua/teksts/spekke.htm</ref>
 
Linnuse külje alla ida poole kujunes keskajal välja ka asula mis orduriigi lõpu poole oli kasvanud väikeseks linnaks. Tõenäoliselt pideva sõjaohu tõttu siia suurt kaubalinna ei tekkinud.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Väina_ordulinnus"