Aleatoorika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P WikedKentaur teisaldas lehekülje Aleatoorika (muusika) pealkirja Aleatoorika alla
P stuktuur > struktuur
3. rida:
 
'''Aleatoorika''' ([[ladina keel|ladinakeelsest]] sõnast ''aleatorius'' (mängurile kuuluv;
''aleatorium'' - mängupõrgu; ''aleator'' - mängur; ''alea'' - täring, täringumäng, õnnemäng,
risk, juhus) on [[muusika]] [[kompositsioonimeetod]], mille puhul [[heliteos]]e kõik või üksikud [[struktuur (muusika)|stuktuuridstruktuurid]] põhinevad [[juhus]]el.
 
Aleatoorika vastandmõisteks võib pidada [[predeterminatsioon]]i, mille puhul iga järgnev muusikaline struktuur on ranges seoses eelmisega (vt. [[seriaalne meetod]]). [[Helilooming]]u ja [[interpretatsioon (muusika)|interpretatsiooni]] praktikas räägitakse "kontrollimata aleatoorikast" ning "kontrollitud aleatoorikast". Kontrollimata aleatoorikat on kasutanud näiteks [[John Cage]] (1912-19921912–1992) ja [[Vinko Globokar]] (s.1934), kontrollitud aleatoorikat [[Witold Lutosławski]] (1913-19941913–1994). Eestis cage'likus mõttes kontrollimata aleatoorika kasutamise kohta andmed puuduvad, kontrollitud aleatoorikat leiab [[Jaan Koha]] (Rondo (Aleatooriline rondo) klaverile, 1967), [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] (Teine sümfoonia,1966; "Musica Syllabica" kaheteistkümnele instrumendile, 1964) ja [[Lepo Sumera]] muusikas.
 
==Ajalugu==
Muusikas võttis sõna 'aleatooriline' esimest korda kasutusele [[Werner Meyer-Eppler]] (1913-19601913–1960) aastal 1954 [[statistika]] valdkonna terminina [[sündmus]]te kirjeldamisel, mille toimumine on üldiselt kindel, kuid üksikuna juhuslik. Meyer-Eppler kasutab terminit koos elektroakustilis-kompositsioonitehnilise ja informatsiooniteoreetilise terminoloogiaga ([[aleatooriline modulatsioon]], [[aleatooriline signaal]], [[mikroaleatoorika]], [[makroaleatoorika]]). Samal ajal
hakkasid heliloomingusse jõudma [[muusikaline parameeter|kõla- või rütmiparameetrite]] aleatoorilised struktuurid.
 
18. rida:
Aleatoorika mõiste on üksikutel autoritel siiski erinev:
 
*Algselt peeti aleatoorika all silmas heliteose osade liigutatavust ([[avatud vorm]]) ning, alates kuuekümnendate1960. aastate keskeltkeskpaigast hõlmab see ka struktuurset variantsust.
 
*Cage 'eksperimentaalne muusika' liitub osadeteatud autorite meelest aleatoorika mõistega, osadeteiste meelest aga mitte.
 
*Mõned autorid loevad aleatoorilise muusika hulka ka [[graafiline notatsioon|graafiliselt noteeritud]] muusikat.
28. rida:
==Etümoloogia==
Sõna 'aleatooriline' on pärit ladinakeelsest sõnast ''aleatorius'' (mängurile kuuluv;
''aleatorium'' - mängupõrgu; ''aleator'' - mängur; ''alea'' - täring, täringumäng, õnnemäng,
risk, juhus (sks.k ''Aleatorisch'' - aleatooriline, it.k. ''alea'' - risk, riisiko; pr.k. ''aléa'' - edule või läbikukkumisele viiv võimalus, elu ettenägematused, risk; ''aléa numérique'' -
juhuslik muutuja; pr.k. ''aléatoir''e; it.k. ''aleatorio''; i.k. ''aleatory, aleatoric'').
 
36. rida:
Juriidilises keeles tähendab [[aleatooriline leping]] (pr.k. ''contrat aléatoire'', it.k. ''contratto aleatorio'', i.k. ''aleatory contract'') juhusele tuginevat lepingut, mille jõustumine on ebakindel, teadmata, kahtlane või küsitav.
 
[[Matemaatika]]s ja statistikas rõhutab sõna 'aleatooriline' toetumist juhuse teooriatele tõenäosusarvutuse mõttes. Mõisted ''grandeur, variable aléatoire'' - aleatooriline väärtus, juhuslik muutuja; ''distribution aléatoire'' - tõenäosusjaotus; ''épreuve (tirage, sondage) aléatoire'' - juhuslik katse, ''événement aléatoire'' - [[sündmus (matemaatika)|juhuslik sündmus]]; ''erreur aléatoire'' - juhuslik viga ja ''nombre aléatoire'' - juhuslik arv (arv, mille numbrid on saadud ükshaaval loosiga); juhusliku funktsioonina (''fonction aléatoire'') on tähistatav aleatooriline väärtus, mille tõenäosus on aja funktsiooniks.
 
Statistilise terminina kasutatakse seda ka osana elektroakustilisest kompositsioonitehnikast ning [[informatsiooniteooria|informatsiooniteoreetilise]] terminina (aleatooriline modulatsioon, aleatooriline signaal) ning nimisõnaks 'aleatoorika' vormituna informatsiooniteoreetilisi termineid 'mikroaleatoorika' ja 'makroaleatoorika' kohaldavana kasutatakse eelkõige muusikalises keelekasutuses.