Turaida piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
PResümee puudub
PResümee puudub
Kuni [[1776]]. aasta tulekahjuni linnuses elati. Seejärel linnust ei taastatud, kuid mõisnik laskis linnusehoovi ehitada eluhoone.
 
Linnuse taastamistöödegataastamistöid alustati [[1953]]. aastal. [[1973]] algasid [[väljakaevamised]] ja restaureerimine, mis pole lõppenud tänapäevalgi. Väljakaevamiste käigus leiti viistuhat eset, sealhulgas keskaegsed [[ahi|ahjud]], [[pruulikoda]], [[saun]] [[keris]]ega, umbes 30 [[vask]]- ja [[hõbe]]münti ning isegi üks [[kuld]]münt - [[tukat]], metallist nooleotsi ja [[nael]]u ning savinõude jäänuseid. Erilist tähelepanu pakuvad neist [[hüpokaust]]i-tüüpi ahjud, millesarnaseid kasutati juba [[Vana-Rooma]] [[termid]]es.
 
Tänapäeval on täielikult restaureeritud 38 m kõrgune peatorn, mida arvukad turistid kasutavad [[vaateplatvorm]]ina. Sealt avaneb vaade ümbruskonna maalilisele loodusele. Vaateplatvormile viivad kiviastmetega väga kitsad ja madalad käigud: nende laius ületab vaevu poolt meetrit, aga kõrgus on natuke üle poolteise meetri.
 
EsimesenaKõigepealt taastati linnuse peatorn. [[1950. aastad|1950-ndate]] lõpus taastati linnuse lääneosas kaks ehitist, sealhulgas Poolümmargune torn. [[1980. aastad|1980-ndate]] alguses taastati Lõunatorn, kus omal ajal oligi piiskopi residents. 1980-ndate keskel ühendati Lõunatorn linnuse lääneosaga. Pärast väljakaevamisi rajati paari meetri kõrgune müür peatornist peasissepääsuni. [[1990. aastad|1990-ndatel]] taastati osaliselt, 3 m kõrgusena linnuse idaosa müür. Tulevikus loodetakse peatorni ja lääneosa vahele taastada väravatorn.
 
Endises mõisa majandushoones avati [[1962]] Turaida muuseum-kaitseala ekspositsioon.
 
Praegu on linnus muuseum-kaitseala. Selle maa-alale jäävad Turaida ajalooline keskus, Kirikumägi keskaegse kalmistuga, [[Turaida Roos]]i haud, rahvalaulude park 26 skulptuuriga jne. Muusem-kaitseala pindala on 42 ha ja sellelesellel jääbasub 39 ajaloolist ehitist.
 
== Välislingid ==
137 088

muudatust