|
'''Digitelevisioon''' ehk '''digitaalne televisioondigitaaltelevisioon''' (lühendatult DTV või digi-TV) on [[heli]] ja [[video]] edastamisetähendab viistelevisiooniprogrammide kasutadesedastamist [[diskreetsignaaldigitaalsignaal]]iina, erinevalt [[analoogtelevisioon]]ist, mis kasutab [[analoogsignaal]]i.
Digitaaltelevisioonile üleminek algas Euroopas 2006. aastal ja jõudis [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] riikides lõpule 2010. aastal. Eesti televisioon siirdus digiajastusse 2010. a juulis.
Digitaaltelevisioon on asendanud analoogtelevisiooni paljudes riikides.
== Tehniline info ==
Digitelevisioonis on kasutusel mitmesugused [[lahutusvõime]]d, realaotusviisid ja kuvasuhted:
=== Vormingud ja ribalaius ===
*lahutusvõimet väljendatakse reas olevate [[piksel|pikslite]] ja ridade üldarvu korrutise kujul;
*realaotus võib toimude üle rea (nagu analoogtelevisioonis), siis on ridade arvu järel tähis i (sõnast ''interlace''), või rida-realt (järjestlaotus), tähis p (sõnast ''progressive'');
*kuvasuhe (pildi laiuse ja kõrguse suhe) on enamasti 16:9.
Digitelevisioon toetab palju erinevaid [[lahutusvõimeLahutusvõime]]id, mis on määratud suuruse, kuvasuhte ja ülerealaotuse kaudu. [[Lahutusvõime]]idjärgi võib [[televisioon]]i puhul üldiselt jagada kahte rühma: [[HDTV]] ja [[SDTV]].
[[Kõrglahutusega televisioon]] (HDTV) on(ingl üksk paljudest''high vormingutest,definition midatelevision'') saabkasutab edastadapeamiselt üle digitelevisiooni. See kasutab erinevaidjärgmisi [[lahutusvõime]]id, nende hulgas:
*1280×720 [[piksel|pikslit]] progressiivse skaneerimisejärjestlaotuse režiimis (lühendatult [[720p]]) või
*1920×1080 [[piksel|pikslit]] [[ülerealaotus]]eülerealaotuse režiimis ([[1080i]]).
*Mõned telerid on võimelised vastu võtma 1920×1080 [[piksel|piksliga]] signaali sagedusel 60 Hz progressiivse skaneerimise režiimis, mis on tuntud ka kui [[1080p]]. ▼*Mõned telerid on võimelised pilti näitama [[3D-televisioon|kolmemõõtmeliselt]].
▲*Mõned telerid on võimelised vastu võtma signaali 1920×1080 [[piksel|piksliga]]px signaali sageduselkaadrisagedusel 60 Hz progressiivse skaneerimisejärjestlaotuse režiimis, mis on tuntud ka kui [[1080p]].
Kõik need [[lahutusvõime]]d kasutavad 16:9 kuvasuhet. [[Kõrglahutusega televisioon]]i ei saa edastada analoog TV kanalite puhul kasutatavate standarditega.
Digitaalne [[tavalahutusegaTavalahutusega televisioon]] SDTV (SDTVingl k ''standard definition television'') võib samuti kasutada paljusid erinevaid [[lahutusvõime]]id ja erinevaid kuvasuhteid sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast.; Tulenevalt kasutusel olnud analoogtelevisiooni edastusseadmetestnii on endistes [[PAL]]- ja [[SECAM]] -maades kasutusel [[576i]] ja [[NTSC]] -maades [[480i]].
Kuna [[digitaalsignaal]]i saab jagada alamkanaliteks, võibon edastajaiga valida,[[televisioonikanal]]i kaskaudu saatavõimalik väljaedastada ühtekas üks HDTV signaaliprogramm või mitutmitu tavalahutusega digitaalset alamkanalitprogrammi. See võib olla korraldatud automaatselt, kasutadesvõi statistilist [[multiplekser]]it. Mõnede rakenduste pildi [[lahutusvõime]] võib olla kaudsemalt piiratud ribalaiusega. Näiteks [[DVB-T]] standardi puhulsiis saavad edastajad valida mitme erineva ümbersuunamise skeemi vahel, andes neile võimaluse vähendada ülekande [[bitikiirus]]t ja teha vastuvõtt lihtsamaks kaugemal asuvatele või mobiilsetele vaatajatele.
== Digitelevisiooni edastusstandardid==
=== Vastuvõtt ===
[[Pilt:Digital broadcast standards.svg|pisi|300px|DTTDigitelevisiooni edastamise süsteemid]]
Digitaaltelevisiooni signaali edastab nagu analoogsignaaligi maapealne levivõrk (antennitelevisioon), kaablivõrk ([[kaabeltelevisioon]]) ja satelliidivõrk ([[satelliittelevisioon]]). Maapealses antennivõrgus on kasutusel standard [[DVB-T]] ja kaabeltelevisioonis [[DVB-C]].
On mitmeid erinevaid võimalusi digitaaltelevisiooni vastuvõtmiseks. Üks vanimaid DTV (ja tava TV) vastuvõtmise viise on antenni kasutamine. Nii tuntakse maapealset digitaaltelevisiooni (DTT) millest Eestis on kasutusel [[DVB-T]] standard. Sellega on vaatajad piiratud kanalitega, mida antenn üles leiab. Signaali kvaliteet on muutlik.
Levinud on ka telesignaali edastamine [[Internetiprotokoll]]i abil ([[IPTV]]), kasutades [[DSL]]i või [[Valguskaabel|optilisele kaabli]] võrku.
Peale selle kasutatakse digitaalset [[kaabeltelevisioon]]i, millest Eestis on kasutusel [[DVB-C]] standard, ja digitaalset [[satelliittelevisioon]]i.
Standardid, näiteks [[DMB]] ja [[DVB-H,]] on välja töötatud selleks, et võimaldada pihuseadmetelnutiseadmetel, näiteks mobiiltelefonidelmobiiltelefoniga, vastu võtta telesignaale. Teine võimalus on [[IPTV]], mis on telesignaali edastamine [[Internetiprotokoll]]i abil kasutades [[DSL]]i või [[Valguskaabel|optilisele kaabli]] võrku.
Viimaks, alternatiivne võimalus digitaaltelevisiooni vastuvõtmiseks on läbi avaliku [[Internet]]i. Näiteks on olemas [[P2P]] [[Interneti televisioon]]i tarkvara, mida saab kasutada, et vaadata telekanaleid arvutist.
Mõned signaalid on krüpteeritud ja neile kehtivad erilised kasutustingimused (näiteks „ei tohi salvestada“ ). Krüpteerituid kanaleid saab vaadata eemaldatava [[kiipkaart|kiipkaardiga]].
Digitaaltelevisiooni signaalid ei tohi segada üksteist ega tohi segada [[analoogtelevisioon]]i kuni selle kaotamiseni. Digitaaltelevisioon on tolerantsem häirete suhtes kui analoogtelevisioon.
== Analoogtelevisioonilt digitaaltelevisioonile üleminek ==
Digi-TV-l on analoogtelevisiooni ees mitmeid eeliseid. Kõige olulisem neist on see, et digikanalid kasutavad väiksemat ribalaiust ja ribalaiuse vajadused on pidevalt muutuvad vastavalt pildi kvaliteedile. See tähendab, etmis digitaaltelevisioonivõimaldab edastajadtelekanali suudavadkaudu edastada nii rohkem kanaleid samas ruumisprogramme, kõrgeraldusegakõrglahutusega pilti kui ka muid interaktiivseid teenuseid. DTV võimaldab ka eriteenuseid, näitekselektroonilist multipleksimist (rohkem kui üks programm samal kanalil)telekava, elektroonilist telekavaheli ning täiendavaidsubtiitreid keelimitmes (kõnekeeles võija subtiitrid).samuti Koosmitmesuguseid televisioonigainteraktiivseid lisateenusteteenuseid. müük võib pakkuda täiendavat tuluallikat.
Digitaalsignaalid reageerivad häiretele teistmoodi kui analoogsignaalid. Näiteks, tüüpiline probleem analoogtelevisiooni puhul on fantoompildid, nõrgast signaalist tingitud müra ja palju muid potentsiaalseid probleeme, mis vähendavad pildi ja heli kvaliteeti, kuigi programm ise võib olla veel vaadatav. Digi-TV-ga on audio ja video sünkroonitud digitaalselt, seega peab signaali edastamine olema peaaegu täiuslik, muidu on nii heli kui pilt kasutamatud. ▼
▲Digitaalsignaalid reageerivad häiretele teistmoodi kui analoogsignaalid. Näiteks, tüüpiline probleem analoogtelevisiooni puhul on fantoompildid, nõrgast signaalist tingitud müra ja palju muid potentsiaalseidvõimalikke probleeme, mis vähendavad pildi ja heli kvaliteeti, kuigi programm ise võib olla veel vaadatav. Digi-TV-ga on audio ja video sünkroonitud digitaalselt, seega peab signaali edastamine olema peaaegu täiuslik, muidu on nii heli kui pilt kasutamatud.
=== Mõju olemasolevatele analoogtehnoloogiatele ===
Analoogtelevisiooni väljalülitamine muudab digituunerita teleri kasutuks, kui seda ei ühendata välise digituuneri külge. Analoogtelerile saab lisada välise konverteri digitaalsignaalide vastuvõtmiseks.
Digitelevisiooni pilt püsib ühtlaselt stabiilne, muidugi eeldusel, et antennist saabuv signaal on piisavalt tugev.
=== Viletsa levi mõjud ===
Muutused signaalilevis tulenevad erinevatest teguritest, näiteks vananev antenn või muutlik ilm. Digi-TV on täielikult dekodeeritav, kuni vastuvõttev seade hakkab võtma vastu liialt müra või kui signaal on dekodeerimiseks liiga nõrk. Mõned seadmed näitavad moonutatud pilti suure müraga, samas kui teised seadmed võivad minna perfektse pildi pealt täeliku pildituseni. See nähtus on tuntud kui digitaalne kalju efekt (''digital cliff effect'').
Saatjatest kaugemates kohtades, kus analoogsignaalid on nõrgad, ent kasutatavad, võivad digitaalsed signaalid olla kas täiuslikud või täiesti kättesaamatud. Piirkondades, kus edastavad antennid asuvad mägede otsas, võivad saatjale liiga lähedal olevad vaatajad leida, et signaal on halb või puudulik, sest signaal liigub neist üle. Kõrgemate sageduste kasutamine suurendab neid probleeme, eriti juhtudel, kui puudub otsevaade vastuvõtjalt saatjale.
Muutused signaalilevis tulenevad erinevatest teguritest, näiteks vana antenn või muutlik ilm. Saatjatest kaugemates kohtades, kus analoogsignaalid olid küll nõrgad, ent siiski kasutatavad, ei tarvitse digitaalsed signaalid üldse pilti anda. Kõrgemate raadiosageduste kasutamine suurendab neid probleeme, eriti juhtudel, kui puudub otsevaade vastuvõtjalt saatjale.
=== Keskkonnaga seotud probleemid ===
Uue analoogvastuvõtjatega mitteühilduva edastamistehnoloogia kasutuselevõtt on tekitanud probleemi. Kuigi mõned vananenud analoogvastuvõtjad saaks varustada muunduriga, visatakse paljud neist lihtsalt minema<ref>[http://news.bbc.co.uk/1/hi/technology/7820229.stm DTV_PLAN_Dec08-e.pdf]. 2009-11-02. Campaigners highlight 'toxic TVs', Maggie Shiels, BBC News, 9-01-2009</ref>. Vastuvõtjad sisaldavad paljusid mürgiseid materjale, näiteks pliid ja ka väiksemas koguses [[baarium]]i, [[kaadmium]]i ja [[kroom]]i<ref>[http://www.wltx.com/news/story.aspx?storyid=69896&catid=306 Old Toxic TVs Cause Problems, USA TODAY], January 27, 2009</ref>.
Klaasist [[elektronkiiretoru]]d sisaldavad keskmiselt 3,62 kg [[plii]]d<ref>[http://news.bbc.co.uk/1/hi/technology/7820229.stm Campaigners highlight 'toxic TVs]', Maggie Shiels, BBC News, 9 January 2009</ref>. Pliil on pikaajaline negatiivne mõju keskkonnale <ref>Poon, C.S. (2008). "[http://ewasteguide.info/biblio/management-cr Management of CRT glass from discarded computer monitors and TV sets]". Waste Management 28 (9): 1499–1499. doi:10.1016/j.wasman.2008.06.001. PMID 18571917. http://ewasteguide.info/biblio/management-cr. Retrieved 2009-09-29. "number of studies have demonstrated that the neck and funnel glasses of CRT are hazardous wastes, while the panel glass exhibits little toxicity.".</ref>. Klaasümbrist saaks taaskasutada. Teised vastuvõtja osad võivad samuti ohtlikke jäätmeid sisaldada.
Jäätmekäitlusseadused on piirkonniti erinevad. Mõnedel juhtudel keelduvad ''second-hand'' kauplused töötavat värviteleri vastuvõtjat edasimüügiks vastu võtmast, sest müümata jäänud telerite käsitlemise hind on tõusnud. Mõned kauplused, mis võtavad endiselt vastu neile annetatud telereid, on teatanud, et märkimisväärselt rohkem tuuakse neile heas seisukorras telereid selle tõttu, et kasutajad arvasid, et need ei tööta pärast digi-TV-le üleminekut<ref>[http://www.sun-sentinel.com/business/custom/consumer/sfl-flhlpvasquez0119sbjan19,0,4669489.column Many people throwing out perfectly good TVs over digital confusion], Daniel Vasquez, Sun-Sentinel, Florida, January 19, 2009</ref>.
==Vaata Viited ka==
*[[Televisioonisüsteem]]
{{viited}}
* [[DVB-T]]
* [[DVB-C]]
* [[DVB-S]]
== Välislingid ==
*[http://www.digi-tv.ee/ Digi TV]
*[http://www.levira.ee/dyna/site/379est.html Levira]
*[http://tv.elion.ee/kolmiklahendus.php Elion DigiTV] – [[IPTV]]]
*[http://www.starman.ee/teenused/tv Starman DigiTV]
*[http://www.digilevi.ee/?go=digitaaltelevisioon_eestis Digilevi ]
*[http://levira.ee/programm.pdf LEVIRA digilevi, programmid]
[[Kategooria:Televisioonitehnika]]
| 