Ruhnu: erinevus redaktsioonide vahel

Esmakordselt on Ruhnut kirjalikult mainitud [[1341]]. aastal [[Kuramaa piiskop]]i vabaduskirjas, milles kinnitati, et saart asustavad rootslased võivad elada vabade talupoegadena rootsi õiguse järgi.<ref name="rh" /> Kuramaa piiskopi esindajaks saarel oli [[foogt]]. Millal tulid Ruhnu elama rootslastest püsiasukad, ei ole teada. Kõige rohkem elas inimesi saarel [[1842]]. aastal, umbes 389 inimest. Elanikeks olid valdavalt [[rannarootslased]], kes elasid [[17. sajand]]i kommete järgi. [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] ajal kuulus Ruhnu saar [[Liivimaa kubermang]]u [[Kuressaare kreis]]i, [[Ruhnu kihelkond]]a.

 

 

17. jaanuaril [[1919]] otsustas [[Eesti Ajutine Valitsus]]: "Tunnistada Ruhno saar Eesti vabariigi osaks."<ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.1.13:42 ERA.31.1.13]</ref> [[1922]]. aastal elas rootslasi saarel 252, sakslasi 2 ning eestlasi 10, [[1934]]. aastal oli rootslasi 277 ning eestlasi 5.<ref>[http://www.saartehaal.ee/2008/10/22/eestlasi-ule-98-protsendi/ Eestlasi üle 98 protsendi]</ref> Saar moodustas iseseisva valla ja rootsi praostkonda kuuluva kihelkonna. Veel 1930. aastail oli Ruhnu isoleeritud saar, mille elanikud olid sajandite vältel abiellunud lähisugulastega. Enamik inimesi lahkus sõja ja nõukogude võimu eest Rootsi [[4. august]]il [[1944]].<ref name="rh" /> Kohale jäi vaid kaks peret.<ref name="rh" /> Uued asukad tulid peamiselt Kihnust ja Saaremaalt.<ref name="rh" />

{{vaata|Ruhnu Püha Magdaleena kirik}}

 

 

[[Stockholm]]i ajaloomuuseumis (''Historiska Museet'') asub Ruhnu puukiriku klaasimaalide ("rubiinide") kollektsioon, see on Eesti [[klaasikunst]]iajaloo vanim ja kõige väärtuslikum, sisaldades kuut 17. sajandi klaasimaali. Kui ruhnlased 1944. aastal Rootsi põgenesid, võtsid nad klaasimaalid koos muu väärtusliku kirikuvaraga kaasa.

Ruhnus esineb rannikul kuni 4 meetri kõrgune [[rannaastang]].

 

 

Ruhnu on ovaalse kujuga ning jaguneb maastikuliselt kaheks. Idaosa on liivane, kus loode-kagu suunas kulgeb rida omavahel paralleelseid [[liivaluited|liivaluiteid]]. Luidete suurim kõrgus merepinnast on üle 21 (kuni 29,6 m) meetri. Luidete vahele koguneb sademetevesi, sest äravool puudub. Saare idaosa luitestikul kasvab valdavalt [[okasmets]], mis katab 60 % saare pindalast. Saare lääneosa on madal, tasandikulise pinnamoega, kus kohati kasvab [[sanglepp|sanglepikuid]], suuremalt jaolt on aga kasutuses põllumajandusliku maana, seal asuvad niidud, põllud ja karjamaad.<ref name="rh" />

*Tiina Talvi (toim.) 2005. Nature of Ruhnu Island. ''[[Estonia Maritima]]'' 7.

*[http://hdl.handle.net/10062/4675 Arwed von Schmidt 1864. Einige Notizen über die Insel Runo]

*Jakob Steffenson. Elu Ruhnul. Tallinn, 1994. [[ISBN]] 5460001986

 

* [[Tuuli Aug]]. [http://www.epl.ee/artikkel/458716 Ruhnlased leidsid merest salapärase iidse laevavraki] EPL, 13. veebruar 2009

* [[Ain Lember]], [http://www.saartehaal.ee/2009/04/02/saksa-teadur-tuleb-paastma-ruhnu-kivikiriku-torni/ "Saksa teadur tuleb päästma Ruhnu kivikiriku torni"], Oma Saar, 2. aprill 2009

 

[[Kategooria:Liivi lahe saared]]