Vikipeedia

Eestimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
1. rida:
'''Eestimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi''' üle ülevaade ajavahemikul [[1710]]–[[1917]] Venemaa Keisririigis kooseisuskoosseisus olnud [[Eestimaa kubermang]]us asunud keisririigi sõjaväeasutustest, sõjaväeosadest ning kubermangu elanike osalusest keisririigi sõjaväes.
 
==Eestimaa kubermangu aadelkond ja sõjaväeteenistus==
6. rida:
Vaatamata kõigile seisuslikele tõketele tõusis tol ajal esimene eestlane [[kindral]]i auastmesse. See oli 1783. aastal aadeldatud [[Johann von Michelsohnen]], kes sai [[täiskindral]]iks, armeekomandöriks ja Venemaa kõrgeima – [[Püha Andrease orden|Püha Andrease ordu kavaler]]iks.
 
1802. aastal loodi Lõuna-Eestis [[Liivimaa kubermang]]u kuulunud Tartus Tartu ülikoolis esimese kõrgema sõjalise õppeasutusena Venemaa Keisririigis sõjateaduse [[kateeder]], enne kateedri likvideerimist 1830. aastal jõudsid seal õppida 139 meest nii Eestimaa kui ka Liivimaa kubermangudest, kellest 18 tõusis hiljem kindraliks (sh. kindralleitnant [[Magnus von Grotenhielm]], [[Julius von Mickwitz]], [[kontradmiral]] [[Wilhelm von Lieven]]) [[Sangaste]]st pärit krahv [[Friedrich Wilhelm Rembert von Berg]] aga [[feldmarssal]]iks, . 1832. aastal, kui Peterburis asutati sõjaväeakadeemia, sai selle ülema asetäitjaks Tartu kasvandik kindralleitnant [[Karl Friedrich Edler von Rennenkampff]] ja õppenõukogu liikmeks tema kaasõppur kindral [[Nicolai von Medem]].
==== Sõjaväeteenistuskohustus Venemaa Keisririigis ====
{{Vaata|Sõjaväeteenistuskohustus Balti kubermangudes}}
Vastavalt seadustele oli Venemaa Keisririigis kuni 1793. aastani sõjaväteenistusse võetud [[nekrut]]ite teenistusaeg piiramata, alates 1793. aastast teenistusaeg 25 aastat. [[Balti kubermangud]]est hakati nekruteid võtma [[1797]]. aastal. [[1831]]. aastal anti välja uus seadus – [[nekrutistatuut]], mille järgi kuulus nekrutikohustuse alla maksualune elanikkond: talupojad, linnaelanike alamkihid, soldatilapsed. Kaupmehed, linnade aukodanikud ja vaimulikkond olid nekrutikohustusest vabastatud. Statuudi alusel võeti nekrutiks 20-3520–35-aastaseid mehi, kelle kasv oli vähemalt kaks [[arssin]]at ja kolm [[verssok]]it (s. o. 155,5 cm) ning kellel polnud kehalisi puudusi ega vigastusi.
 
Sõjaväeteenistus kestis:
21. rida:
{{vaata|Miljutini sõjaväereform}}
 
[[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] [[Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium|sõjaministri]] [[Dmitri Miljutin]]i initsiatiivil viidi pärast ebaõnnestunud [[Krimmi sõda]] läbi Venemaa Keisririigi sõjaväereform, millega koos võeti vastu ka uus Sõjaväekohuslaste seadlus, mis jõustus 1. jaanuaril 1874. aastal.
 
Uue sõjaväeteenistuse seadluse alusel kuulusid kõik Venemaa Keisririigi meessoost, vastavas vanuses ja terved elanikud kohustusliku sõjaväeteenisse kutsumisele, kuid kuna sõjaväeorganisatsioon ei suutnud vastu võtta kõiki sõjaväeteenistuse kandidaate, siis võeti nekruteid võeti [[liisk|liisu]] teel, mida võeti üks kord elus. Liisku võtsid peamiselt [[sulane|sulased]] ja [[vabadik]]ud.<ref>[[Heino Kees]]: Eestimaa rekordid, Tallinn: Olion 1992</ref>
 
Ajavahemikus 1797–1874 võeti Venemaa Keisririigi sõjaväkke 100 000 eestlasest [[nekrut]]it, neist vaid 20 000 jõudis elusalt kodumaale tagasi, enamik [[invaliid]]istunult.
29. rida:
[[1874]]. aasta [[1. jaanuar]]i seadus üldisest [[sõjaväekohustus]]est kehtestas kõigist seisustest isikutele alates 21. eluaastast [[maavägi|maaväes]] 15-aastase (neist 6 aastat [[tegevvägi|tegevväes]] ja 9 [[reservvägi|reservis]]) ja [[merevägi|mereväes]] 10-aastase (neist 7 aastat tegevväes ja 3 reservis) teenistusaja. Värbamine hakkas toimuma [[Kroonupalat]]i asemel igasse maakonda loodud [[väeteenistuskomisjon]]ide kaudu. Eestis võeti sõjaväkke igal aastal 1200–2200 [[noorsõdur]]it.<ref>[http://www.ra.ee/dgs/guide.php?tid=77&iid=&pth=&tbn=1&lev=&lst=2&gid=24&hash=e0743f0a1fe9b62e980f53e3fe02b01d Rahvusarhiiv: Saaga: Ülevaade sõjaväeteenistuskohustusest Balti kubermangudes]</ref>. {{kas|[[Venemaa sisekubermangud]]es need aga kes kuulusid sõjaväekke kutsumisele, kuid kellel liisuheitmisel "ei vedanud" määrati II järgu reservvägedesse (''ополчение II разряда''), kuid tegevteenistusse ei kutsutud.}}
 
Sõjaväereformi tulemusena moodusatati ka ohvitseridekaadri ettevalmistamiseks uues sõjakoolide võrgustik, Eestimaale kõige lähemal oli [[1864]] loodud [[Vilno sõjakool]], mille lõpetas enamik Eestimaa ''lihtrahva'' seast pärit tulevased ohvitserid, kuna baltisakasa päritolu ohvitseride läbisid harilikult vastavalt perekonna tradistioonidele eliitsetesse Peterburi maaväe ja mereväe sõjakoolidesse.
 
Sõjakoolides hariduse saamiseks ja edukaks sõjalise hariduse saamise üheks eelduseks oli nn vabatahtiku staatus (“''вольноопределяющий''”), kus keskhariduse saanud isik võis astudes vabatahtlikult sõjaväkke valida teenistuskohta ning omada suuremat tõenäosusut edasiseks edukaks astumiseks sõjakooli. Samuti oli võimaluseks juba kõrghariduse omandanud isikutel pooleaastane või keskharidusega isikutel 1,5 -aastase tegevteenistuse läbimine selleks, et enne erruminekut teha ohvitserieksam ning minna erru reserv[[allohvitser]]i auastes. Alles pärast sõjaväereformi elluviimist avanes mitteaadliseissest isikutel võimalus asuda teenistusesse noorem ja lihtohvitseridena, kõrgemate ja juhtivate (kindralid jne) ohvitserkond oli aga endiselt kõrgema haridustaseme jm põhjustel põhiliselt kaadriohvitseride ning aadlisuguvõsade esindajate esindajate valduses.
 
20. sajandi alguses hakkas kujunema juba arvestatav eesti ohvitserkond. Venemaale kaotusega lõppenud sõjas Jaapaniga aastatel 1904–1905 osales umbes 10 000 eestlast, sealhulgas sadakond ohvitseri. Esimese maailmasõja puhkemisel 1914. aastal teenis keisririigi sõjaväes juba 140 eestlasest kaadriohvitseri ja reservis oli 160 lipnikku. Sõja kestel mobiliseeriti üle 100 000 eestlase.
 
Sõja kestel omandas ligi 2000 eestlast ohvitseri auastme ja laialdased ründekogemused. 90-nest ohvitserist, kes rajasid ja juhtisid Vabadussõjas Eesti sõjaväge tipptasemel, oli juba 13 omandanud akadeemilise sõjalise hariduse. Auastmelt olid 12 [[polkovnik]]ud ja 28 [[alampolkovnik]]ud. Kolm juhti olid teeninud diviisi [[staabiülem]]a või vastaval ametikohal, seitsmel oli [[polguülem]]a või selle abi kogemus, seitsmeteistkümnel [[pataljon]]iülema või vastav ametikoht. Eestist pärit sõjaväelased teenisid 333 Vene ordenit, sealhulgas 47 [[Püha Georgi orden]]it, mis on üks auväärsemaid maailmas.
 
=== Venemaa Keisririigi [[Balti laevastik]] Eestimaal ===
==== Tallinna sadam ====
[[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus oliod Venemaa väed vallutanud Eestimaa ning Rootsi väed olid tõrjutud Liivimaale, 12. oktoobril [[1713]]. aastal andis [[Peeter I]] käsu kindral-adjutant [[Anton de Vieira]]le ja insener-kindralmajor [[Johann Ludwig Luberas von Pott]]ile Tallinna sadama ja [[Paldiski]] sadama kavandamiseks ja väljaehitamiseks. 28. jaanuaril [[1714]] avas Peeter I isiklikult Tallinna sõjasadama ehituse.
{{vaata|Tallinna sõjasadam}}
{{vaata|Paldiski sõjasadam}}
69. rida:
* Ingerimaa jalaväepolk,
* Vjatka jalaväepolk,
* Velike- Luki jalaväepolk,
* Volgogradi jalaväepolk ning
* Kaasani kürassiripolk ja ajutiselt ka formeeritav Schlüsselburgi jalaväepolk<ref>[http://mikv1.narod.ru/text/Strandman.htm ЗАПИСКИ ГУСТАВА ФОН-ШТРАНДМАНА 1742—1803.Перевод с немецкой подлинной рукописи]</ref>.
 
[[1905]]. aastal paiknesid 18. armeekorpus, mille staap asus [[Liivimaa kubermang]]ulinnas Tartus, ülem vürst kindralleitnant [[Ivan Džambakurian-Orbeliani]] (''Джамбакуриан-Орбелиани Иван Макарович (1845—1845''–''?)'') Eestis sõjaväeosad:
*[[23. jalaväediviis (Venemaa Keisririik)|23. jalaväediviis]], asukohaga [[Tallinn]], ülem kindralleitnant Sarantšjov ([[Püha Vladimiri orden]]i 2. klassi kavaler, 1906), staabiülem polkovnik Fjodor Rubets (''Рубец Федор Васильевич''; [[Püha Vladimiri orden]]i 3. klassi kavaler, 1906)
** 23. jalaväediviisi 1. brigaad, ülem kindralmajor [[Aleksandr Mentšukov]] (''Менчуков (Меньчуков) Александр Александрович (1852—?)'')
***89. Valgemere jalaväepolk, asukohaga [[Tallinn]], (asus 1880-ndatel [[Helsingi]]s)
***90. Oneega jalaväepolk (ka [[Aunus]]e jalaväepolk), asukohaga [[Tallinn]] (asus 1880-ndatel Helsingis), ülem polkovnik Vladimir Kozlov (''Владимир Аполлонович Козлов'')
**23. jalaväediviisi 2. brigaad
***91. Dvinski jalaväepolk, asukohaga [[Tallinn]] (asus 1880-ndatel [[Hamina]]s) ,
***92. Petseri jalaväepolk, asukohaga [[Narva]] (asus 1880-ndatel [[Lappeenranta]]s) , ülem Konstantin Ljubarski (''Константин Андреевич Любарский'')<ref>[http://feb-web.ru/feb/rosarc/ra5/RA5-334-.htm]</ref>
***23. suurtükiväe brigaad ? (23-я артиллерийская бригада; asus 23. jalaväediviisi koosseisus 1880-ndatel [[Viiburi]]s)
 
[[1914]]. aastal paiknesid Eestis järgmised, ratsaväekindral [[Nikolai Friedrich Ludwig von Krusenstiern|Nikolai von Krusenstiern]]i (1854–1940)[http://mdz10.bib-bvb.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=870] juhtimise all olevasse,olnud [[18. armeekorpus]]esse (''[[:ru:18-й армейский корпус (Россия)|18-й армейский корпус]]'') kuulunud sõjaväeosad:
*[[23. jalaväediviis (Venemaa Keisririik)|23. jalaväediviis]], asukohaga [[Tallinn]], kindralleitnant S. A. Voronin (''23 пехотная дивизия'') [http://www.regiment.ru/upr/B/2/pd/23.htm]
**89. Valgemere jalaväepolk, asukohaga [[Tallinn]], polkovnik parun [[Paul Clodt von Jürgensburg]] [http://mdz10.bib-bvb.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=63] (''[[:ru:Беломорский 89-й пехотный полк|89 Беломорский пехотный полк]]'')
96. rida:
*[[Varssavi]] sõjaväeringkond
**14. armeekorpus (''[[:ru:14-й армейский корпус|14-й армейский корпус]]'')
*** 13. Narva husaaripolk, 13. ratsaväediviisi kooseisuskoosseisus, asukohaga [[Siedlce]], polkovnik Davõd Ulan (''[[:ru:Нарвский 13-й гусарский полк|Нарвский 13-й гусарский полк]]'')
**23. armeekorpus (''[[:ru:23-й армейский корпус|23-й армейский корпус]]'')
*** 7. Tallinna jalaväepolk, 2. jalaväediviisi kooseisuskoosseisus, asukohaga [[Pułtusk]], polkovnik Mihhail Manulevitš-Meidano-Uglu (''[[:ru:Ревельский 7-й пехотный полк|7 Ревельский пехотный полк]]'')
*** 8. Eestimaa jalaväepolk, 2. jalaväediviisi koosseisus, asukohaga [[Jabłonka]] jaam, polkovnik Hermann Raupach (''[[:ru:Эстляндский 8-й пехотный полк|8 Эстляндский пехотный полк]]'') <ref>Русская армия 1.01.1914. Дислокация частей и соединений http://genstab.ru/rus1914c.htm</ref>
 
==Galerii==
[[Friedrich Theodor Schubert]]i Eestimaa kubermangu topograafiline sõjaline kaart, mõõkavas 3 versta -– 1 toll (1 сm -– 1260m1260 m)
<gallery>
Estlandia - Shubert map 3v - 00 - index map.jpg
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Eestimaa_kubermang_ja_Venemaa_Keisririigi_sõjavägi"