Radar: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
6. rida:
Eristatakse kolme liiki radareid:
*
* sekundaarradari abil leitakse ka kaugemaid objekte. [[Lennuk]]i pardal olev [[transponder]] reageerib radari suhteliselt nõrgale impulsile ning vastus edastatakse juba lennuki raadiosaatja tugevama signaaliga, milles sisalduvad vajalikud lennuandmed (tunnus, kiirus, kõrgus ja muu vajalik) lennuliikluse juhile.
12. rida:
* passiivradariga võetakse vastu teiste raadiokiirgusallikate signaale ja peegeldusi. Leiab kasutamist sõjalistel eesmärkidel.
Radari saatja pöörlevast suundantennist kiirguvad kitsasse ruuminurka elektromagnetlaine impulsid.
Radar töötab impulssrežiimis võimsusega kuni mitukümmend MW. Objekti leidmiseks muudetakse antenni suunda, radari ekraanilt jälgitav peegeldunud impulsi hilistus on võrdeline objekti kaldkaugusega (1 mikrosekund vastab 150 m). Ekraanidena kasutatakse tavaliselt [[elektronkiiretoru]]sid (tänapäeval LCD või muud ekraanid), mille ekraanile on kantud kaugusringid ja äärele asimuudiskaala. Objekti [[asimuut]] määratakse suunal, mil objektilt peegeldunud signaal on maksimaalne.
Üheaegselt impulsi kiirgumisega hakkab indikaatori ekraani keskmest radiaalselt liikuma elektronkiire tekitatud helendav täpp; selle heledus on võrdeline saabuva impulsi tugevusega ning kaugus keskpunktist võrdeline ajaga, mis impulsil kulub objektini ja tagasi jõudmiseks. Antenni pöörlemise tõttu kiirgub iga impulss eelmisega võrreldes väikese nurga all ja sama nurga võrra pöördub ka kiir indikaatori ekraanil. Nii saadakse ekraanil erisuguse heledusega täpid. [[Doppleri efekt]]i põhjustatud peegeldunud signaali sageduse muutus võimaldab määrata objekti radiaalsuunalist kiirust ja välistada seisvate objektide kujutisi. Raadiolained peegelduvad seda tugevamalt, mida suurem on objekt või
Sarnane süsteem on [[LIDAR]] (''LIght Detection And Ranging'') elektromagnetkiirguse valguskiirguse (optilistel) sagedustel, milles kasutatakse [[laser]]eid. Laseri lainepikkus on raadiolainest tublisti väiksem. Lainepikkuse ja optilise süsteemi [[apertuur]]i suhe rubiinlaserist väljuva valguskiire jaoks on märksa väiksem kui sama suhe raadiolainete ja näiteks 100-meetrise diameetriga radarpeegli korral – laserikiirega on objekti asukoha täpne kindlaksmääramine radari ees suur eelisega. Paraku muudavad atmosfääris olev niiskus (pilvisus, udu) ja suits laserkiire kasutamise hajumise tõttu sageli vähe tõhusaks.
23. rida:
[[2. aprill]]il 1935 patenteeris Šoti füüsik sir [[Robert Watson-Watt]] radari tööpõhimõtte (''radio detection and ranging'').<ref>[http://teadus.err.ee/v/teaduslugu/e7688a95-b1a1-4fe6-8366-316aec4eac97 2. aprillil 1935 patenteeriti radar], ERR, 2. aprill 2014</ref> Esimesed radarid ehitati Robert Watson-Watti juhtimisel [[Suurbritannia saar]]e idarannikule,
mis olid mõeldud õhuruumi kaitseks ja võimaldasid
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal olid radarid tugeva kaitsesüsteemi tähtsaks osaks Saksa [[Luftwaffe]] [[pommituslennuk]]ite rünnakute vastu. Sõja lõpus kasutati ka mobiilseid lennukitele paigutatud radareid, mis tegi lõpu Saksa [[allveelaev]]ade laiutamisele Atlandi ookeani vetes.
42. rida:
==Vaata ka==
*[[Eesti Õhuvägi|Eesti Õhuvägede]] [[Kellavere radarikeskus]], [[Lääne-Virumaa]]l, [[Kellavere]]s<ref>[http://www.epl.ee/?artikkel=233638 Kellaveres avati õhuruumi seire radar]; Eesti Päevaleht, 21. aprill 2003</ref>, mille radar võimaldab näha liikuvat objekti 450 km raadiuses ja 30 km kõrgusele ning määrata selle kõrguse, kauguse ja suuna.
*NSV Liidu relvajõudude [[Irbe raadiolokaator]] [[Läti]]s [[Ventspils]]i ja [[Irbene sõjaväelinnak]]u lähedal. [[Kosmoseluure]]punktis asusid [[NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus]]e 6. Valitsuse (s/o 51429) ja [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] [[signaalluure]]le alluvad sõjaväeosad (s/o 93364). Kosmilise ruumi 649. üksik raadiokiirguse luurepunkt (''649-го отдельныи пункт разведки радиоизлучений космического пространства'') moodustati 1967. aastal, objektile ehitati kolm [[paraboolanatenn|paraboolantenn]]i ning seda teenindava personali ja perekonnaliikmete (
** 1. tingnimetus "Uraan"
** 2. tingnimetus "Saturn" (diameetriga 16 m, asus tehnilisest tsoonist vasakul);
** 3. tingnimetus "Jupiter" (diameeter 32 m, kõrgus 49 m, ehitati 1971. aastal, asus tehnilistest tsoonist lõunasuunas). Saturni ja Jupiteri keskused olid omavahel ühendatud maa-aluse käiguga, milles olid ka neid ühendavad side- ja toitekaablid.
4. [[1986]]. aastal lisandus kompleksi ka mobiilne keskus #4, mis tänu arenenud tehnilistele võimalustele ei vajanud enam nii suurt signaalide vastuvõtuantenni. Luurepunkt suleti 1. oktoobril 1994 pärast Venemaa vägede lõplikku väljaviimist Läti territooriumilt.
*[[Skrunda]] [[Skrunda radarikeskus|radarikeskus]]
*[[Venemaa Föderatsioon]]i [[Suursaar]]el asub 2007. aastal<ref>[http://www.postimees.ee/051007/esileht/valisuudised/287438.php Venemaa plaanib Soome lahte Suursaarele radarijaama], Postimees, 4.10.2007</ref> loodud eelhoiatussüsteemide keskus, mis asub 55 kilomeetri kaugusel Eestist ja Soomest 40 kilomeetri kaugusel. Radari- ja elektronilise luure keskuses on nii [[õhuseire]]radarid, millega saab jälgida ka [[NATO]] lennukite tegevust, kui ka [[mereseire]]radarid ja [[signaalluure]]vahendid, millega saab pealt kuulata ka [[Eesti]] ja [[Soome]] [[telefoniside]]t ja [[mobiiltelefon]]ivõrke<ref>[http://www.epl.ee/artikkel/491272 Venemaa radarid Suursaarel näevad nii Eesti õhuruumi kui liiklust Soome lahel], Eesti Päevaleht, 23. veebruar 2010</ref>, samuti
*[[Venemaa Föderatsioon]]i [[Kaliningradi oblast]]is asuv radarijaam "[[Voronež-DM]]"<ref>[http://www.ng.ru/nvo/news/2011/07/04/1309787399.html Начала функционировать радиолокационная станция под Калининградом], Независимая газета, 4.07. 2011</ref>
| |||