Vikipeedia

Tallinna raekoda: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
P Valikulised grammatikaparandused.
1. rida:
[[Pilt:Tallinna Raekoda 11-06-2013.jpg|pisi|Tallinna raekoda]]
[[Pilt:Ayuntamiento, vistas panorámicas desde Toompea, Tallin, Estonia, 2012-08-05, DD 21.JPG|pisi|[[Tallinna kõrghooned]] raekoja taustal]]
'''Tallinna raekoda''' on [[Põhja-Euroopa]] ainus säilinud [[gooti stiil]]is [[raekoda]]. See on pärit [[13. sajand]]ist ning seega vanim raekoda [[Baltimaad]]es ja [[Skandinaavia]]s. Kunagise turuväljaku lõunaküljel paiknev hoone on 36,8 meetrit pikk ning tema, laius läänes on 14,5 ja idas 15,2 meetrit<ref name=raekoda9>[http://veeb.tallinn.ee/raekoda/uus/index.php?id=9 Tallinna Raekoda: ehituslugu], Tallinna raekoja ametlik koduleht, vaadatud 28. juulil 2013</ref>. TaHoone on kahekorruseline ja avara keldrikorrusega<ref name=ReferenceA>Eesti arhitektuuri ajalugu 1965, lk 176</ref>. Tallinna raekoja torni tipus [[1530]]. aastast asuv [[tuulelipp]] [[Vana Toomas]] on kujunenud üheks Tallinna sümboliks. Torni kõrgus maapinnast on 64 meetrit.
 
Tallinna raekoja hoone asub [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja platsil]]. Raekoja juurde suunduvad [[Kullasepa tänav]], [[Dunkri tänav]] ja [[Vanaturu kael]]. Raekoja taga asub üks Tallinna lühemaid tänavaid [[Raekoja tänav]].
7. rida:
Tallinna raekoda oli [[keskaeg]]se [[Tallinna all-linn]]a omavalitsusorgani [[Tallinna raad|Tallinna rae]] ametihoone. Linnavõim töötas raekojas [[1970]]. aastani, aga raekoda on endiselt linnavalitsuse esindushoone. Raekoda võtab külastajaid vastu ka kontserdipaiga ja [[muuseum]]ina, kus saab tutvuda raekoja sajanditepikkuse [[arhitektuur]]ilise ja [[ajalugu|ajaloolise]] väärtusega<ref name=raekoda>[http://veeb.tallinn.ee/raekoda/uus/index.php?id=2 Tallinna raekoda], tallinn.ee, vaadatud 20. juulil 2013</ref>. Tallinna vanalinna koosseisus kuulub Tallinna raekoda alates [[1997]]. aastast [[UNESCO maailmapärand]]i nimekirja<ref>[http://www.puhkaeestis.ee/et/sihtkohad/linnareisid/tallinn/keskaegne-vanalinn Keskaegne vanalinn], puhkaeestis.ee, vaadatud 8. juulil 2013</ref>. 2004. aastal tähistati Tallinna raekoja 600. sünnipäeva.
 
Esimest korda mainiti suure koosolekuruumiga Tallinna raekoda kinnisvararaamatus [[1322]]. aastal ''consistorium''ina, millel oli tolle aja kohta lausa hiiglaslik kaubaladu (''cellarium civitatis'')<ref name="Eesti Entsüklopeedia">[[Eesti Entsüklopeedia]], 9. kd., lk. 237</ref><ref name=raekoda5>[http://veeb.tallinn.ee/raekoda/uus/index.php?id=5 Tallinna raekoda], tallinn.ee, vaadatud 20. juulil 2013</ref>. Sellest hoonest on säilinud osa seinu ning kokku 7 [[aken]]t keldris ja esimesel korrusel<ref name=raekoda5/>. [[1364]] on tedaseda nimetatud mängumajaks (''teatrum''), [[1372]] raekojaks (''rathus'')<ref name="Eesti Entsüklopeedia"/>.
 
Raekojast juhiti kogu linna [[poliitika|poliitilist]] ja [[majandus]]likku, osalt isegi seltskondlikku tegevust. Raekoda oli sageli kohtuhooneks ja kaupade tutvustamise kohaks; mõnikord kasutati seda isegi teatriruumina, nagu eelpool mainitud sõnast "''teatrum''" järeldada võib. Seetõttu oli väga oluline, et raekoda asuks linna südames ja näeks välja esinduslik.<ref>Eesti arhitektuuri ajalugu 1963, lk. 174</ref>
17. rida:
== Arhitektuur ==
[[Pilt:Vistas panorámicas desde la iglesia de San Olaf, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 21-22 PAN.JPG|pisi|Toompea]]
Raekoda oli algselt hoone, milleskus linnakodanikud korraldasid ühiseid nõupidamisi korraldasid. Hiljem kasutati seda linnavalitsuse hoonena. Lisaks on raekojas peetud kohut ja tutvustatud kaupa. Esinduslikke raekodasid hakati maailmas ehitama [[12. sajand]]il. Harikult püstitati nadneed linna keskele turuplatsi äärde. Kuulsad on näiteks [[Lübecki raekoda]] (13.–14. sajand) ja [[Veneetsia Doodžide palee]] (alustatud 14. sajandi I poolel). Eestis on tuntud [[Narva raekoda|Narva]] (17. sajandi lõpp) ja muidugi Tallinna raekoda.<ref>Eesti Nõukogude entsüklopeedia, lk. 369, Tallinn 1974</ref>
 
Raekoda on ehitatud hallist [[paekivi]]st, katus aga [[savi]]st katusekividest<ref name="Hahn 22">K.R. Hahn, 2001, lk. 22</ref>. Hilisemate konstruktsioonide varjus peituvad vanad müürid jutustavad raekoja mitmejärgulisest ehitamisest. Uuemate uurimuste andmetel toimus raekoja järkjärguline suureneminesuurendamine 5viiel ehitusperioodil läänest ida poole. Seetõttu on raekoja põhiplaan vildakalt kõvera kontuuriga ja lääne poole peaaegu poole meetri võrra ahenevana lähedane [[trapets]]ile. [[14. sajand]]i esimesel veerandil pikendati olemasolevat hoonet ja laiendati [[kelder|keldrit]]. Tekkis nn [[diele-dornse]] (eesruum ja tagakamber) süsteemis ruumijaotus. Väliuuringute põhjal võib väita, et vanim raekojahoone hõlmas praeguse raekoja läänepoolse osa ja tema turuväljakupoolne esisein oli nüüdse kaaristu lõunasein.<ref name=raekoda/>
 
[[1346]]. aastal andis [[Taani kuningas]] võimu Eestimaal üle [[Saksa ordu]]le. [[Hansalinn]]ana sai Tallinn õiguse kontrollida idakaubandust, omades nn. laokoha õigust. [[Kaubandus]]e kiire kasv ja majanduslik õitseng tingisid vajaduse raekoja uute tarberuumide ja esinduslikuma väljanägemise järele.<ref name=raekoda/>
 
Vanimat, idapoolset hooneosa pikendati [[1371]]–[[1374|74]] lääne suunas. See nüüdse pikkusega, kuid kitsam ühekorruseline hoone ei erinenud eriti palju suurest kodanikumajast. Kiviraiduri Ghercke juhtimisel tehtud ümberehitusega aastatel [[1402]]–04 sai hoone põhijoontes tänapäevani säilinud ruumijaotuse ning sise- ja välisilme.<ref name=raekoda/><ref name="Eesti Entsüklopeedia"/><ref>Valt L., Raudits L., Mihkelsoo A. Tallinn, lühientsüklopeedia. Raekoda. Tallinn, Valgus 1979, lk. 272</ref>
 
Hoone ehitati kahekorruseliseks<ref name="Masso 80"/>. TaSee on piklik kellerdatud paekiviehitis. Kõrge [[sadulkatus]]e ja teravnurksete otsaviiludega hoone idafassaadist kerkiv, ülaosas mašikuliitaoliseks [[friis]]iks laienev sale kaheksatahuline konsooltorn lõpeb kolmeosalise [[hilisrenessanss]]-stiilis lahtiste rõdudega tornikiivriga ([[1627]]–[[1628|28]], G. Graff, taastatud 1952, arhitekt [[Albert Kukkur]])<ref name="Eesti Entsüklopeedia"/><ref name="Masso 80"/>. [[1433]]. aastal parandati tornikiivrit, [[1439]] seati üles kell<ref name="Masso 80"/>. Tornikiivri tipus on [[tuulelipp]] [[Vana Toomas]]<ref name="Eesti Entsüklopeedia"/>.
 
[[Pilt:Vana Toomas Tallinna raekoja torni tipus 20090618 by Ahsoous.jpg|pisi|Vana Toomas raekoja torni tipus]]
Vana Toomas kannab [[16. sajand]]i linnavahi riietust. Teda võib pidada Tallinna [[sümbol]]iks ning talletemast on pühendatudloodud luuletusi<ref name="Hahn 25">K.R. Hahn, 2001, lk 25</ref> ja laule. See lipp, mida tänapäeva Vana Toomas käes hoiab, kannab aastaarvu [[1996]], sest samalsel aastal restaureeriti tornikiiver ja valmistati kujust torni tippu pandud koopia.<ref>K.R. Hahn, 2001, lk. 24</ref>
 
Hoone väljakupoolsel pikiküljel on peaaegu kogu [[fassaad]]i alumise korruse ulatuses lahtine [[arkaadkäik]] ehk võlvialune. Siia avanevad keldri sissekäigud ja aknad. Esialgne portaal asus fassaadi lääneosas. Praegune peasissekäik on ehitatud hiljem, arvatavasti [[18. sajand]]il. Ka endise portaali kõrval asuv uks on hilisem. Madalad juurdeehitised hoone lääneküljel on püstitatud 18. sajandi lõpul. Keldri läänepoolse osa ruumid on kaetud [[servjoonvõlv]]idega, mida kannavad tugevad neljatahulised [[piilar]]id. Osa selle keldri vaheseinu on ehitatud nähtavasti hiljem. Tugev müür eraldab läänepoolset keldriosa kahest tunduvalt madalamast idaosas paiknevast ruumist.<ref name=ReferenceA/>
 
Lahtisele teravale arkaadkäigule toetuv massiivne fassaad on rühmiti läbi lõigatud kitsaste nelinurksete akendega. Need aknad on natuke suuremad kui tavalistel elumajadel<ref name="Hahn 22"/><ref name="Rannu 33">Rannu J., 1983, lk. 33</ref><ref name=ReferenceB>Eesti kunsti ajalugu, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, lk. 56</ref>. Peafassaadi aknaid on korduvalt muudetud; 18. sajandi algul olid need neljakandilised<ref name=ReferenceA/>. Aknarühmad tähistavad torni poolt alates peakorruse kolme tähtsat ameti- ja esindusruumi: raekirjutaja tuba ([[kämmerei]]), ühelöövilist raekambrit, mis oli raeisandate istungitesaal, ja kahe[[lööv]]ilist kodanikesaali<ref name="lk56-57">Eesti kunsti ajalugu, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, lk. 56–57</ref>. Tinaruudulistest akendest välja vaadates võisid raehärrad silmas pidada mitut rae alluvuses olevat asutust: [[vaekoda]], [[apteek]]i, [[mündikoda]] ja [[vangla]]t<ref>K.R. Hahn, 2001, lk. 30</ref>. Fassaadi lõpetab sakmeline kindlusseina ülemist osa meenutav rinnatis dekoratiivsete laskeavadega<ref name="Rannu 33"/><ref name=ReferenceB/>. Otseselt [[Pühavaimu kirik]]u eeskuju järgiv valitsejalik tornikuju ja Eesti keskaegses arhitektuuris harukordne sakmeline rinnatis fassaadi [[karniisjoon]]el on viited kaudsetele kontaktidele [[Alam-Reinimaa]] ehituskunstiga<ref name=ReferenceC>Eesti kunsti ajalugu, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, lk. 57</ref>.
 
[[Pilt:Tallinna raekoja veesüliti 20090618 by Ahsoous.jpg|pisi|Tallinna raekoja vasest veesüliti]]
Kaitserinnatise ja lohepeakujuliste [[veesüliti]]tega<ref>1627, Daniel Pöppel</ref> kaunistatud peafassaadi läbib peaaegu kogu hoone pikkune 9 kaarest koosnev alumise korruse kõrgune [[kaaristu]]. Fassaadi toetavad lisaks 8 [[piilar]]it<ref name="Eesti Entsüklopeedia"/><ref name=raekoda9/>. Kaupmehed otsisid tihtipealetihti kaaristu all vihma eest varju<ref name="Hahn 22"/>. Üht raekoja arkaadkäigu sammast kasutati [[häbipost]]ina. Selle külge aheldati kurjategijad, et neid linnarahvale häbistamiseks ja mõnitamiseks välja panna<ref name="Hahn 25"/>. Sellel olid kaelaraud ja randmekinnitid<ref>[http://www.ohtuleht.ee/7901], Õhtuleht, vaadatud 28. juuli 2013</ref>. Kaaristu lõpeb raekoja peauksega hoone paremas servas. Teistest väiksematest ustest ja luukidest erineb peauks ilusate raidpiitade ja ukseni viiva kolme trepiastme poolest. Tänu neile on näha, et tegu on peasissekäiguga<ref name="Hahn 22"/>.
 
Esimese korruse läänepoolse osa ehituslaad on sarnane tema all asuva keldriruumi omaga: sellegi servjoonvõlve kandsid neli madalat neljatahulist piilarit. Keskajal oli siin arvatavasti niinimetatudnn kaubasaal, kus tutvustati kaupu, sõlmiti tehinguid jne. Kaubasaalist ida pool olev ruum, mille võlvid toetuvad samasugustele neljatahulistele piilaritele, oli keskajal piinakamber. Põhjapoolsesse müüri ehitatud trepi kaudu oli see ühendatud raesaaliga teisel korrusel, kus keskajal mõisteti kohut. Kahest väiksemast idaosas asuvast ruumist oli lõunapoolne varakambriks, kust ruumi läänemüüris asuva trepi kaudu pääses teisele korrusele linna arvepidamise ruumi (kämmerei). Nagu varakamber, nii on ka sellest põhja pool asetsev ruum kaetud [[silindervõlv]]iga. Selle ruumi läänemüüris oli ahi (kalorifeer ehk [[hüpokaust]]) raesaali kütmiseks.<ref>Eesti arhitektuuri ajalugu 1965, lk. 176–177</ref>
 
Peakorruse huvitavaimad ruumid on kuue [[võlvik]]uga kahelööviline pidulik kodanikesaal ja sellest idas asuv raesaal<ref name="Eesti Entsüklopeedia"/>. Teise korruse lääneosas asuv 16,2 meetri pikkune ja 12 meetri laiune kodanikesaal on 7,5 meetri kõrgune kahelööviline ruum. Ruumi kannavad kaks Tallinna [[15. sajand]]i arhitektuurile tüüpilist kaheksatahulist piilarit. Kodanikesaal on kaetud kaheksaosalise madala servjoonvõlviga, mida eraldab kolmeosaline vööndkaar. Raekoja kagunurgas leiduv kõiki korruseid läbiv šaht oli käimla (''[[profatt]]'').<ref>Eesti arhitektuuri ajalugu 1965, lk. 177–178</ref>
63. rida:
 
[[Pilt:Reval, Rathaus-8400.jpg|pisi|Rahakapid esimesel korrusel]]
Raesaali kõrval asuvat kämmereid võis nimetada linna rahandusministeerimuiksrahandusministeeriumiks. Seal peeti arvet linna kulude ja tulude üle. Ainult kämmerei kaudu pääses varakambrisse. Seal talletati rae kallihinnalisi tina- ja hõbenõusid ja muud suuremõõtmelist varandust, mis ei mahtunud raesaali kappidesse ei mahtunud.<ref>K.R. Hahn, 2001, lk. 27</ref>
 
=== Teised ruumid ===
164. rida:
Raehärrade eesotsa kuulusid tol ajal 4 bürgermeistrit<ref name="Rannu 34"/>. Hiljemalt 16. sajandi keskpaigast kuulus rae koosseisu ka [[sündik]]. Lisaks oli rae teenistuses palgalisi, kes ei kuulunud rae koosseisu: kirjutaja, kohtuteenrid, majahoidja jne. Rae töövormiks olid istungid, mida reeglina peeti raekojas, kirjutajatoas või [[Pühavaimu kirik]]us, kus toimusid raeliikmete ühised [[jumalateenistus]]ed<ref name=raekoda38/>. Üks bürgermeistritest, reeglina kõige kogenum ja parem seadustetundja, oli eesistuja, kes juhatas raeistungeid ühe aasta jooksul. Sellele kõrgele ametipostile asudes küsis eesistuja tingimata teistelt raehärradelt, kas nad on tema kandidatuuriga nõus.<ref name="Rannu 34"/>
 
Raad tegutses aastakaupaaasta kaupa kahes vahetuses: korraga olid ametis vaid pooled raeliikmed, kes moodustasid nn. istuva ehk istungeid pidava rae. Aastaks tagasi tõmbunud osa raest nimetati vanaks või puhkavaks raeks. Kuna algselt oli raehärra amet auamet, oli raehärradel istungitest vaba aastat vaja oma elu ja majanduse korraldamiseks. Siiski osalesid vana rae liikmed oluliste otsuste langetamises või täitsid avalikke ameteid, näiteks arveraamatupidaja (kemmereri) või Pühavaimu seegi eestseisja oma.<ref name=raekoda38/>
 
Rae koosseisu valiti vaid laitmatu mainega kaupmehi. Raehärra amet oli eluaegne, raehärra pidi olema sündinud seaduslikust [[abielu]]st ja omama kinnisvara Tallinna piires, kuid ei tohtinud teenida elatist käsitööga, s.t. pidi kuuluma kaupmeeste hulka. Vältimaks võimu kuritarvitamist, ei valitud rae kosseisu korraga vendi ega isa ja poega; valimiste juures ei tohtinud viibida kandidaadi sugulased ega hõimlased<ref>Raisma M., 2004, lk. 19</ref>. Valimised määrati tavaliselt toomapäevaks, [[20. detsember|20. detsembriks]] ja see võib olla põhjus, miks raekoja tuulelipp kannab nime Vana Toomas. Raekoja uksed suleti ja bürgermeister teatas kandidaatide nimed (igale positsioonile kandideeris kaks inimest). Asi otsustati salajasel hääletusel, vajalik oli absoluutne häälteenamus. Pärast valimisi avati raekoja uksed ja kogu raad kogunes raekoja avatud akende juurde. Valju häälega teatas eesistuja uute raehärrade nimed, väljakule kogunenud linlased aga tervitasid neid.<ref name="Rannu 34"/>
 
Igal vabal linnal oli õigus [[münt]]e vermida. Müntimine toimus ainult rae korraldusel. Selleks olid linnal mündikoda ja mündimeister. Keskajal paberraha veel ei tuntud, kasutusel olid ainult mündid. Iga münt oli just niipalju väärt kui temas sisalduv metall.<ref name="Hahn 22"/>
192. rida:
[[1525]]. aasta [[22. jaanuar]]i määrus oli ajendatud asjaolust, et Tallinna jutlustajavendade konvendi laialisaatmisel ei õnnestunud rael olulist osa konvendi varast üle võtta. Vennad olid väärtuslikuma vallasvara ning dokumendid ära peitnud, suures osas ilmselt Harju-Viru vasallide juurde, ent osalt ka Tallinna kodanike majadesse. [[12. jaanuar]]il 1525 pärast konvendi laialisaatmist võeti kloostri juhtkond (prior Augustinus Emsinckhoff, lektor ja subprior Thomas de Reken ning [[prokuraator]] David Sliper) vahi alla. Neid sunniti avaldama andmeid kloostri varanduse ja privileegide asukoha kohta. Kõigi kolme aruanded on säilinud, ent dateerimata. Otsustades nendes kirjades leiduvate vihjete järgi prokuraatori ja priori vahelistele läbirääkimistele vara väljaandmise üle, koostati aruanded tõenäoliselt pärast raemääruse väljastamist. Arvatavasti oli raele määruse väljaandmise ajaks teada, et Tallinna kodanike kodudes võib konvendi vara leiduda, selle täpsem asupaik polnud aga teada. Välistada ei saa sedagi, et mõne varjaja kohta oli rael lähemaid andmeid või vähemalt oletusi, ent soovimata jõuvõtteid kasutada, kutsuti esmalt üles konvendi vara vabatahtlikult välja andma. Määruse sõnastus on huvitav. Nimelt on märkimisväärne, et ei pöörduta mitte linna kodanike või elanike poole, vaid kõigi poole, kes on linnaga seotud. Nagu öeldud, ei paigutanud dominiiklased oma vara mitte ainult Tallinna elanike juurde ja selle kohta võis rael andmeid olla (väljaspool linna elavate inimeste karistamine oli raele juriidiline probleem). Pöördumist nii vaimulike kui ka ilmalike poole tuleb pidada tolleaegse [[kantseliit|kantseliidi]] formaalsuseks, sest ka vaimulike vastutuselevõtmine tollases siiski veel katoliiklikus linnas pidi rae jaoks olema väga küsitav. Osa väljendeid, mis puudutavad vendade vara laialijagamist, on kindla juriidilise sisuga ja viitavad sellele, et üleandmine toimus kõigi vallasvara deponeerimise reeglite järgi, pole välistatud, et koguni linna kohtuvõimu osalusel. Millised need reeglid olid, pole teada – ükski keskaegse Tallinna säilinud õigusakt niisugust menetlust ei kirjelda. Võimalik, et kasutati mõnda universaalsemat [[tsiviilõigus]]t.
 
Teated selle kohta, kas rae üleskutsel oli tulemusi või mitte, puuduvad. Võib aga oletada, et midagi olulist ei saavutatud – raedokumentide seas pole pikemaid inventare kloostri vara kohta. Konvendi arhiivi aegsed ümberkorraldused vajaksid eraldi uurimist. EespooltoodudMainitud määrus on vaid üks näide sellest, kui energiliselt sekkus ilmalik võim usupuhastuse ajal kirikuellu.<ref>"Vana Tallinn XII (XVI)" Raimo Pullat, lk. 99–100</ref>
 
Linna kasvades koodeksit täiendati ja kohandati kohalikele tingimustele sobivaks. Koodeksi viimases 16. sajandist pärinevas variandis oli juba 320 artiklit. Hoolimata süsteemitusest oli koodeks väga ulatuslik seaduste kogu, mis haaras linna elu kõiki külgi<ref name="Rannu 33"/>. Kord aastas loeti rahvale kogu linnaõigus ette, et keegi ei saaks seaduserikkumist teadmatusega vabandada<ref name="Hahn 25"/>.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_raekoda"