NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat: erinevus redaktsioonide vahel

'''NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat''' või '''NKGB''' (''Народный Комиссариат Государственной Безопасности СССР (НКГБ)'') oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[sisejulgeolek]]u süsteemis aastatel [[1941]] ja [[1943]]–[[1946]] [[riiklik julgeolek|riikliku julgeoleku]] eest vastutanud ametkond, mille ülesandeks oli Nõukogude Liidus valitseva Kommunistliku Partei juhtkonna, eriti [[Jossif Stalin]]i poliitiliste vastaste ja tema poolt kehtestatud riigikorra vastaste jälgimine, represseerimine ja hävitamine.

*в) võitlus igasuguste nõukogudevastaste elementidega ningja nende ilmingutega erinevates NSV Liidu elanikkonnakihtides, tööstuses, transopordiltranspordis, sidesüsteemis, põllumajanduses jm.;

== StruktuurüksusedStruktuuriüksused ja põhilised ülesanded, 1941. aasta märtsist ==

=== NSV Liidu RJRKiRJRK-i juhid 1941. aastal===

*[[3. veebruar]] -– [[20. juuli]] 1941, [[Vsevolod Merkulov]], NSV Liidu riikliku julgeoleku rahvakomissar;

**[[Ivan Serov]] -– NSV Liidu riikliku julgeoleku rahvakomissari asetäitja;

=== NSV Liidu RJRKiRJRK-i organisatsioon, 1941. aastal===

*NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi 1. osakond, "Valitsuse kaitse" [[ÜK(b)P]] [[ÜK(b)P KK|juhtkonna]] ja [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu|valitsuse]] kaitse([[15. august]]il [[1941]] kaitses alljärgnevaid isikuid: [[Jossif Stalin]], [[Vjatšeslav Molotov]], [[Anastass Mikojan]], [[Andrei Andrejev]], [[Georgi Malenkov]], [[Nikolai Voznessenski]], [[Aleksandr Štšerbakov]], [[Nikita Hruštšov]], [[Kliment Vorošilov]], [[Semjon Timošenko]], [[Georgi Dimitrov]], [[Andrei Ždanov]], [[Nikolai Švernik]], [[Semjon Budjonnõi]], [[Aleksandr Vassilevski]], [[Georgi Žukov]], [[Boriss Šapošnikov]], [[Lazar Kaganovitš]], [[Mihhail Kalinin]], [[Vsevolod Merkulov]], [[Nikolai Bulganin]], [[Andrei Võšinski]], [[Vassili Ulrich]] ja [[Maksim Litvinov]]) ,

Kuni reorganiseerimiseni Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse koosseisus olnud NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi [[Eriosakond]] – vastuluure ja võitlus vaenulike tegevustega [[Punaarmee]]s ja Sõjamerelaevastikus, likvideeriti julgeoleku RK süsteemis ning loodi eraldi [[NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat|Kaitse Rahvakomissariaadi]] koosseisus 3-ndatekolmandate valitsustena:

[[1943]]. aasta aprillikuusaprillis lahutati [[ÜK(b)P KK Poliitbüroo]] otsusega [[14. aprill]]ist [[1943]] No П 40/91 NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat uuesti -– [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade]] ja '''NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat'''ideks. Rahvakomissariaatide lahutamine kinnitati NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu poolt alles [[2. juuni]]l [[1943]], käskkirjaga №621-191сс.

* [[14. aprill]] [[1943]] -– [[4. mai]] [[1946]], [[Vsevolod Merkulov]], NSV Liidu riikliku julgeoleku rahvakomissar ja [[19. märts]]ist 1946 minister;

* [[4. mai]] [[1946]] -– [[4. juuli]] [[1951]], [[Viktor Abakumov]], NSV Liidu riikliku julgeoleku minister;

**[[14. aprill]] [[1943]] -– [[4. detsember]] [[1945]], [[Bogdan Kobulov]] NSV Liidu riikliku julgeoleku rahvakomissari 1. asetäitja;

**[[4. detsember]] [[1945]] -– [[7. mai]] [[1946]] [[Sergei Ogoltsov]] NSV Liidu riikliku julgeoleku rahvakomissari ja [[19. märts]]ist 1946 ministri 1. asetäitja;

**[[11. mai]] [[1943]] -– [[31. detsember]] [[1950]], [[Mihhail Svinelupov]], NSV Liidu riikliku julgeoleku rahvakomissari ja [[19. märts]]ist 1946 ministri asetäitja kaadrite alal;

**[[7. mai]] [[1946]] -– [[26. august]] [[1951]], [[Afanassi Blinov]] NSV Liidu riikliku julgeoleku rahvakomissari ja [[19. märts]]ist 1946 ministri asetäitja;

**[[7. mai]] [[1946]] -– [[26. august]] [[1949]], [[Nikolai Kovaltšuk]] NSV Liidu riikliku julgeoleku rahvakomissari ja [[19. märts]]ist 1946 ministri asetäitja;

**[[7. mai]] [[1946]] -– [[26. august]] [[1949]], [[Nikolai Selivanovski]] NNSV Liidu riikliku julgeoleku rahvakomissari ja [[19. märts]]ist 1946 ministri asetäitja;

*[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi 3. valitsus]], (võitlus nõukogudevastase elemendiga ja välisriikide agentuuriga transpordiliinidel);

* B osakond (teaduslike uuringute ja katsetustealane töö, dokumendiplanketidedokumendiblankettide valmistamine, raadiovastuluure);

Sõjategevuse edu kaldudes NSV Liidu ja Lääneliitlaste kasuks ning rindejoone liikudes üle seni Saksa vägede poolt okupeeritud NSV Liidu liiduvabariikide:[[Ukraina NSV]] ja [[Valgevene NSV]] piiride -– [[Ida-Euroopa|Ida-]] ja [[Kesk-Euroopa]]sse võttis NSV Liidu Riiklik Kaitsekomitee 1944. aasta detsembris ja NSV Liidu SARK 11. jaanuaril 1945. aastal vastu otsuse läänedeliikuva [[Punaarmee]] rinnete juures luua SARKiSARK-i voliniku institutsioon.

Sõjategevuse edenedes ning [[Kesk-Euroopa]] riikide okupeerimise järel moodustati [[Poola]]s, [[Tšehhoslovakkia]]s, [[Ungari]]s ja [[Saksamaa]]l NSV Liidu SARK-i volinike isntitutsioonid koos neile alluvate julgeolekuaparaatidega. Esmalt moodustati NSV Liidu SARKiSARK-i keskaparaadis B Ludvigi juhtimiser Erigrupp, mille ülesandeks oli SARKiSARK-i rindevolinikelt laekuvate materjalide läbitöötlusläbitöötamine ning nende põhjal ülevaadete koostamine.

*"Rahvasotsialismimaade"s tegutsevate SARKiSARK-i volinike töö juhtimiseks loodi NSV Liidu keskaparadis SARK-i käskkirjana nr. 00549, 22. mail 1945, osakond F. Osakonna ülesandeks oli jälgida "NSV Liidu SARkiSARK-i direktiivide ja juhendite igapäevast täitmist SARK-i rinnete volinike aparaatide poolt, aga samuti [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|SARK]]i-RJRKi-[[SMERŠ]]-i poolt hangitud operatiiv-jälitusliku info realiseerimise üle teistes [[Punaarmee]] poolt saksa-fašistlikest vallutajatest vabastatud maades".

Osakonna ülemaks määrati [[3. järgu riikliku julgeoleku komissar]] [[Pavel Sudoplatov]], asetäitjaks [[riikliku julgeoleku komissar]] M. Zapevalski. PealePärast söjategevsuesõjategevsue lõppu ningja Saksamaal [[Nõukogude Sõjaväeadministratsioon]]i loomist, osakond 30. augustil 1945 aga likvideeriti ning väljaspool NSV Liitu asuvate nõukogude vägedegruppide juures asuvate SARKiSARK-i volinike tegvusttegevust juhendas isiklikult [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade]] rahvakomissar [[Lavrenti Beria]].

== 1946 rahvakomissariaadist– -rahvakomissariaadist ministeeriumiks==

[[NSV Liidu Ülemnõukogu]] määrusega [[1946]]. aasta [[15. märts]]iist nimetati NSV Liidu rahvakomissariaadid ümber ministeeriumiteksministeeriumideks. NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat nimetati RJRK käskkirjaga №00107, [[22. märts]]il [[1946]]. aastal ümber [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]iks.

{{eelnev-järgnev|eelnev=[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus]]|nimi=NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|aeg=1941 ja 1943-19461943–1946|järgnev=[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]}}

{{eelnev-järgnev|eelnev=[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat]]|aeg=1934-19411934–1941|nimi=[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat]] |[[1934]]–[[1946]]|järgnev=[[NSV Liidu Siseministeerium]]}}