Kuulipilduja: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[
[[Pilt:German-infantry-marching-MG34-poland-1939.png|thumb|200px|Saksa sõdur kuulipildujaga [[MG 34]].]]▼
[[Pilt:IMI-Negev006a.jpg|pisi|Iisraeli kuulipilduja [[Negev]]]]▼
[[Pilt:Ksp58.jpg|
'''Kuulipilduja''' on automaatlaadimisega [[tulirelv]], mis on valmistatud laskmiseks põhiliselt [[valang]]utega.
5. rida ⟶ 7. rida:
Valangutega laskmise hõlbustamiseks on kuulipildujal stabiilsust parandavad omadused, põhiliselt suurem kaal ja (raua) pikkus. Laadimiseks kasutatakse lasu ajal [[püssirohi|püssirohu]] põlemisest tekkiva [[gaas]]i survet rauaõõnega ühenduses oleva ava kaudu, harvem raua [[tagasilöök]]i. [[Padrun]]id antakse ette lindist või [[salv]]est. Kergelt kuumeneva vintraua jahutamiseks rakendatakse tavaliselt õhkjahutust. Samuti võib kuulipilduja vintrauda vahetada komplektis oleva varuvintraua vastu.
▲[[Pilt:IMI-Negev006a.jpg|pisi|Iisraeli kuulipilduja [[Negev]]]]
Kuulipildujast tulistatakse lühikeste (kuni 10 lasku) või pikkade valangutega (kuni 30 lasku) või pidevtulega (kuni padrunid lindis või salves lõpevad).
▲[[Pilt:Ksp58.jpg|thumb|right|Kuulipilduja [[FN MAG]] Rootsis toodetud variant KSP 58 koos varuvintraua vutlari (ülal), hoolduskomplekti (vasakul), lindikasti ja laetud lindi (all) ning relvale kinnitatud lindi ja seda hoidva linditaskuga.]]
Tehniline laskekiirus on maksimaalne võimalik laskude arv ajaühikus pideva tulistamise korral<ref>[[Tehnikaleksikon]], lk. 501</ref>, aga lahingulaskekiirus laskude tegelik suurim arv ajaühikus, mille määramisel arvestatakse laadimiseks, sihtimiseks ja muudeks sellisteks toiminguteks kuluvat aega<ref>Tehnikaleksikon, lk. 261</ref>.
[[Nõukogude armee]] relvastusse kuulus P. Gorjunovi konstrueeritud kuulipilduja, mille kaliiber oli 7,62 mm, sihtlaskekaugus 2 km, [[tehniline laskekiirus]] 600–700 lasku minutis ja [[lahingilaskekiirus]] 250–300 lasku minutis.<ref name=Tehnikaleksikon>Tehnikaleksikon, lk. 245</ref>
== Liigitamine ==
▲[[File:12,7-мм станковый пулемёт ДШК образца 1938 года (3-1).jpg|thumb|right|NSV Liidu [[raskekuulipilduja DŠK]]]]
Kuulipildujaid liigitatakse kaliibri järgi kerge-, raske- ja keskmise kaliibriga kuulipildujateks. Kergekuulipilduja on laetav [[vintpüss]]ipadrunitega ja selle kaliiber on 6½–8 mm. Raskekuulipilduja kaliiber on 12–15 mm. Kaliibrilt nende vahele jäävat kuulipildujat nimetatakse keskmise kaliibriga relvaks.<ref name=Tehnikaleksikon/>
▲*rasketeks (suurekaliibrilisteks) – tavaliselt kaliibriga 12,7 või 14,5 mm, [[statiiv]]il või [[lafett|lafetil]].
Sihtmärgi põhjal, mille tabamiseks kuulipilduja on konstrueeritud, eristatakse seniit-, tanki- ja lennukikuulipildujaid.<ref name=Tehnikaleksikon/>
== Kasutamine ==
Kuulipildujat teenindab tavaliselt kas üksik[[sõdur]], kuulipilduja[[lahingpaar]] või kuulipilduja[[Grupp (sõjandus)|grupp]]. Kuulipilduja kuulub tavaliselt iga jalaväejao relvastusse.
[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] seaduste järgi eristab kuulipildujat automaadist see, et kuulipildujat teenindab rohkem kui ühest isikust koosnev meeskond, aga automaadist laseb üks inimene. Maailmas leidub relvi, mida võib kasutada nii üksikvõitleja kui meeskond. USA seaduste järgi tähendab see, et sama relva saab kasutada nii automaadi kui kuulipildujana.
== Ajalugu ==
[[Pilt:Puckle gun Photo.jpg|pisi|Puckle'i kuulipilduja koopia]]
Esimese teadaoleva mitmelasulise relva konstrueeris [[London]]i [[jurist]] [[James Puckle]] ja [[patent]]eeris selle [[15. mai]]l [[1718]]. See oli [[vintlukk|vintlukuga]] revolver[[kahur]], mis võis enne uut laadimist tulistada 9 lasku, seisis statiivil ja oli ette nähtud kasutamiseks [[laev]]adel. Selle kaliiber oli 1 toll ehk 25,4 mm ja Puckle'i sõnade järgi võis sellega tulistada nii ümmargusi kuule [[kristlus|kristlaste]] kui kandilisi kuule [[islam|türklaste]] pihta. Relv oli omast ajast nii palju ees, et seda ei hakatud tootma.
[[1777]] pakkus [[relvasepp]] [[Joseph Belton]] [[Kontinentaalkongress]]ile relva, mis tulistaks 5 sekundi jooksul 20 lasku. Kongress soovis, et Belton ehitaks 100 vintlukuga [[musket]]it vastavalt ümber, aga ei jõudnud leiutajaga kokkuleppele: väidetavalt nõudis Belton liiga suurt tasu.
[[19. sajand]]i alguses ja keskel said populaarseks mitmelasulised relvad, mida [[Osmanite riik|Türgis]] toodeti juba [[16. sajand]]i alguses. Iga lasu jaoks oli omaette toru ja mõni neist tulistas igast torust korraga, aga mõnd sai ka ükshaaval tulistada. Selliste relvade seas oli niihästi kahureid kui [[püstol]]eid.
[[1861]] esitles Wilson Agar USA presidendile [[Abraham Lincoln]]ile ühetorulist ja mitmelasulist kuulipildujat. Lincoln oli sedavõrd vaimustuses, et ostis otsekohe 10 kuulipildujat ja tellis veel 54. USA kaitseministeerium seevastu oli konservatiivne ja umbusaldas [[Agari kuulipilduja]]t, mistõttu neid kasutati [[USA iseseisvussõda|USA iseseisvussõjas]] strateegiliselt tähtsusetutes rindelõikudes. Agari kuulipilduja toru kippus üle kuumenema, mistõttu kuulipilduja juurde kuulus kaks varutoru: kui toru liiga kuumaks läks, kruviti see maha ja jahe varutoru kruviti selle asemele. Agari kuulipildujal oli ka kuulipildureid kaitsev kilp, mis andis kuulipildujale üsna tänapäevase väljanägemise.
▲[[Pilt:German-infantry-marching-MG34-poland-1939.png|
Esimese kuulipilduja konstrueeris [[Hiram Maxim]] ja seda kasutati [[Buuri sõda|Buuri sõjas]]. Esimesed kuulipildujad olid rasked ja kohmakad. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal valmistati juba ka kergemaid kuulipildujaid nagu [[Lewis (kuulipilduja)|Lewis]] ja [[Madsen (kuulipilduja)|Madsen]].▼
Samal 1861. aastal leiutas [[Richard Gatling]] [[Gatlingi kuulipilduja|kuulipilduja]], mille patenteeris [[1862]]. Oma sõnul leiutas ta kuulipilduja selleks, et vähendada sõjavägedes sõdurite arvu ning seetõttu ka seetõttu ka sõjaväelastele osaks saavate haigus- ja vigastusjuhtude arvu ning näidata, kuivõrd mõttetu sõda on. Gatlingi kuulipilduja oli mitme toruga ja laadis automaatselt, kuid ei tulistanud automaatselt: ta vajas inimest, kes iga lasu jaoks eraldi vajutaks päästikule. Iseseisvussõjas seda ametlikult ei kasutatud, USA sõjaväe relvastusse võeti see alles [[1866]]. Hiljem täiustati Gatlingi kuulipildujat korduvalt ja saavutati laskekiirus 1500 lasku minutis. Kuna inimene ei suuda nii kiiresti päästikule vajutada, siis paigaldati selleks kuulipildujale [[elektrimootor]]. Gatlingi kuulipildujat kasutati näiteks [[Salpeetrisõda|Salpeetrisõjas]], [[Prantsuse-Preisi sõda|Prantsuse-Preisi sõjas]] ja [[Hispaania-USA sõda|Hispaania-USA sõjas]]. USA sõjaväes arvati kõik Gatlingi kuulipildujad kasutusest välja [[1911]] kui moraalselt vananenud.
▲Esimese tänapäevase kuulipilduja konstrueeris [[Hiram Maxim]]. See oli ühe toruga, laadis automaatselt ja
==Viited==
29. rida ⟶ 47. rida:
==Välislingid==
{{Commonscat|Machine guns}}
*[http://forte.delfi.ee/news/militaaria/suur-ulevaade-150-aastat-kuulipildujaid.d?id=64864326 150 aastat kuulipildujaid], forte.ee, 31. august 2012
*[http://www.vpk-news.ru/hot/history/posledniy-pulemet-degtyareva Последний пулемёт Дегтярёва], Vassili Degtjarjovi käsikuulipilduja (vene keeles)
[[Kategooria:Kuulipildujad| ]]
| |||