Aleksandr Golitsõn (1773−1844): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
15. rida:
===Riigiteenistus===
 
[[1802]] nimetati Aleksandr Golitsõn [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat|Senat]]i ülemprokuröriks. [[1803]] sai temast [[Pühim Sinod|Pühima Sinodi]] ülemprokurör, kelle ülesandeks oli [[Vene Õigeusu Kirik]]u asjade haldamine. Selle määramise juures oli kõige vastuolulisem see, et Golitsõn ise ei pidanud ennast üldse usklikuks inimeseks, hindas üle kõige [[valgustusajastu]] ideesid ja seltskondlikke lõbustusi ning heitis ise sageli nalja selle "kummalise juhuse" üle, mis ta Sinodi etteotsa viis. Tõenäoliselt oli Golitsõni määramise ainsaks põhjuseks asjaolu, et keiser soovis näha Sinodi juhina inimest, kelle peale ta võis kindel olla.
 
Jätkates algul vabamõtlejana, ei arvestanud ta eriti teiste Sinodi liikmete arvamusega, kellest paljud olid [[konservatism|konservatiivsed]] [[piiskop]]id, kuid oli piisavalt tark, et vältida avalikku vastasseisu. Aja jooksul hakkas usuküsimustega tegelemine tema vaimsusele ja iseloomule mõju avaldama, ta muutus religioossemaks ja hakkas tundma teravdatud huvi [[müstika]] vastu.