Nukitsamees (film): erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: "Nukitsamees" (1981) on Helle Karise esimene täispikk mängufilm. Linateos põhineb Oskar Lutsu samanimelisel lastejutul, mille põhjal on filmi stsenaariumi kirj... |
(Erinevus puudub)
|
Redaktsioon: 2. veebruar 2009, kell 22:56
"Nukitsamees" (1981) on Helle Karise esimene täispikk mängufilm. Linateos põhineb Oskar Lutsu samanimelisel lastejutul, mille põhjal on filmi stsenaariumi kirjutanud Helle Murdmaa, Helgi Oiderma ja Olav Ehala. Filmis kõlab Olav Ehala muusika Juhan Viidingu sõnadele, tantsud on seadnud Mait Agu.
Osatäitjad
Nukitsamees - Egert Soll
Iti - Anna-Liisa Kurve
Kusti - Ülari Kirsipuu
Moor - Ita Ever
Mõhk - Tõnu Kark
Tölpa - Urmas Kibuspuu
Ätt - Kaarel Kilvet
Ema - Ines Aru
Isa - Aarne Üksküla
Vanaisa - Sulev Nõmmik
jpt
Sünopsis
"Nukitsamehe" näol on tegemist on mugandusega tuntud Hansu-Grete stiilis germaani muinasloost, mille on eestistanud kirjanik Oskar Luts: kaks last, antud juhul Iti ja Kusti, eksivad marjulkäigul metsa, pimeneb, ning nad satuvad nõiamoori küüsi. Viimane viib nad oma metsamajja ning paneb lapsed sisuliselt orjatööle - poisikese seakarja ning pisitüdruku kollipere noorimat võsu Nukitsameest valvama. Kollipere juurest põgenetakse, kui ülejäänud metsaasukad tõttavad ummisjalu rahapada välja kaevama. Lapsed otsustavad Nukitsamehe endaga kodukülla kaasa võtta ning pärast kohutavat tagaajamist hämaras põlislaanes jõutakse tagasi kodutallu. Nukitsamehest saab pärast heitlusi tavaline poiss - tema peast kaovad isegi sarvenukid, mis talle esialgse hüüdnime on andnud!
Filmi ja raamatu üks põhilisi ja silmatorkavamaid erinevusi on fantastikaelemendid, mida Luts oma teoses pole kasutanud, ent režissöör Helle Karise linateos näitab neid seda suurema julgusega. Näiteks on filmis oluline võtmetegelane süsimust ronk, kes täidab nõiamoori käskjala rolli, samuti veendub vaataja, kuidas metsal on "silmad ja kõrvad", kuna tige nõiamoor ilmub välja kohemaid, kui läheneb mõni piirisituatsioon (näiteks Iti hüüatus, et pisikese Nukitsamehe sarve küljest on tükk ära pudenenud). Filmis on paeluvad eriefektid, näiteks kõrgele puu otsa kargav nõiapere ning nõiamaja peaaegu lõhki venitav kollipere norskamine.
Erinevus kirjandusteose ja filmi vahel avaldub ka ühe kulminatsiooni puhul - kui filmis lapsed põgenevad nõiamajast soodsal hetkel, siis raamatus aitab neid selles linnuke, kes hiljem, juba laste kodus olles, toob teate nõiamaja juurest, et sealsed asukad on kadunud, ilmselt kartes, et neid otsima hakatakse.
Filmi vastuvõtt
Kriitika heitis esilinastuse järel tegijatele peamiselt ette poolitust - põnevus raugeb pärast seda, kui lapsed on kollipere juurest koju jõudnud ning kogu järgnev paneb linaloo venima, millele ei aita kaasa shownumbriteks lavastatud laulud-tantsud (kriitika kokkuvõte raamatust "Eesti Film"). Kiitvaid sõnu on aga saanud oma rollitäitmise eest eelkõige Ita Ever, kelle Moor on näitlejanna tuntumate osatäitmiste seas eesti kinolinal.
"Nukitsamees" on siiski aastate vältel olnud populaarne lastefilm, seda on sageli näidatud nii kinos kui ka televisioonis. Filmis kõlavad laulud on jõudnud laia ringlusse, neid on esitatud näiteks laulupidudel ja kasutatud saatemuusikana üldtantsupidudel ("Valulaul", "Kodulaul", "Päikeseratas"). Filmi tsitaadid ("Üks on laisk ja teine on loll ja mina pean üksipäini rabama!", "Kuti pähh, Kuti loll!" jm) on filmisõprade seas üldtuntud.
Huvitavat
Filmivõtted leidsid aset Karksi-Nuias, metsamaja ehitati alevist mõni kilomeeter eemal asuvasse põlismetsa. Võtteplats on aga tänaseks muutunud tundmatuseni, kuna piirkonnas on tehtud metsatöid, teisalt aga on metsistunud vanad juurdepääsuteed.
Filmi alguskaadrites kujutatud suur kivi toodi metsa veerde võtete ajaks - see ei ole olnud looduslikult seal.
Filmis täidab Kusti rolli küll Ülari Kirsipuu, ent tema hääl kuulub poisile, kelle nime pole režissöör soostunud avalikustama.