Oskar Sepre: erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: '''Oskar Sepre''' (20. mai 1900 Kabala vald, Viljandimaa – 23. november 1965 Tallinn) oli Eesti poliitik ja [[Eesti NSV Riiklik Plaanikomitee|EN... |
(Erinevus puudub)
|
Redaktsioon: 6. mai 2008, kell 16:04
Oskar Sepre (20. mai 1900 Kabala vald, Viljandimaa – 23. november 1965 Tallinn) oli Eesti poliitik ja ENSV Plaanikomitee esimees.
Kuulus II Riigikogusse alates 10. märts 1924 (Hans Heidemanni asemel) kuni 9. aprill 1924, teda asendas August Mühlberg.
Sepre arreteeriti 1924 aastal ning mõisteti 149 protsessil eluaegsele sunnitööle süüdistatuna osavõtmises riigivastases organisatsioonis "Töörahva ühine väerind", vabanes läbi 1938. aasta amnestiaseaduse.
Alates 25. augustist 1940 oli Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogusse (alates 25. märts 1946 Eesti NSV Ministrite Nõukogu) kuuluva ENSV Riikliku Plaanikomitee esimees ja Rahvakomissaride Nõukogu esimehe asetäitja kuni 1948 aastani.
Käbin lükkas ka tema võimu juurest ära, andes talle akadeemiku aunimetuse. Oskar Sepre töötas aastaid Majanduse Instituudis, kus ta juhatas kõige väiksemat transpordiökonoomika sektorit. Oskar Sepre suri oma sektori eest võideldes. Nimelt otsustas direktsioon transpordiökonoomika sektsiooni likvideerida ja Sepre pensionile saata. Too läks instituudi üldkoosolekul kõnepulti ja hakkas erutatult rääkima, kui vajalik tema sektor on. Järsku vakatas ta poolelt sõnalt ning kaotas kõnevõime. Välja kutsutud kiirabi toimetas ta haiglasse. Oskar Sepre suri neljandas haiglas veresoone lõhkemise tagajärjel. [1].
Avaldatud raamatud
- Kodanliku Eesti põllumajanduse "õitseng". Ilmunud: Tallinn. Eesti Riiklik Kirjastus, 1959
- Eesti kodanlik riik monopolide teenistuses. Ilmunud: Tallinn. Eesti Riiklik Kirjastus Punane Täht, 1963
- Kodanliku Eesti sõltuvus imperialistlikest maadest. Ilmunud: Tallinn. Eesti Riiklik Kirjastus Ühiselu, 1964