Berliini linnaraudtee: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Märgised: Tühistatud Visuaalmuudatus |
||
44. rida:
Saksamaa jagamine ja Ida-Lääne konflikti süvenemine mõjutasid oluliselt ka linnaraudtee arengut. Saksa DV loomisest alates hakati vähehaaval ette valmistama [[Lääne-Berliin]]i eraldamist. Alates 1952. aastat ei tohtinud lääneberliinlased enam siseneda DDR-ile kuuluvatesse linna ümbritsevatesse piirkondadesse. Umbes samal ajal suleti ka jaamad äärelinnades, kuhu pääses vaid läbi Lääne-Berliini territooriumi, ja suunati liiklus ümber linna ringi.
Asendamaks suletud liine, avati mitmed uued S-Bahni liinid linnalähedastesse piirkondadesse. 1951. avati elektrifitseeritud liinid Teltow’sse, Staakenisse ja Falkenseesse, Jungfernheides oli võimalik ümber istuda liinile Spandausse. Sellega sooviti ka tagada, et kaugrongidelt ümber istuvaid inimesi saaks kontrollida DDRi territooriumil. 1952. aastal elektrifitseeriti kaubarongirööbastik Schönhauser Allee ja
1950. aastate lõpus lõi Berliini välisring (''Berliner Außenring'') võimaluse täielikult vältida Lääne-Berliinist läbi sõitmist. Kuni 1961. aastani toimis siiski liiklus Lääne-Berliini S-Bahni liinidel normaalselt. Sõiduplaanidesse oli küll kavandatud aeg kontrollimaks ronge viimastes jaamades enne linnapiiri ja ka piiril Ida-Berliini. Rongidel, mis liikusid linna sees ühest sektorist teise, polnud ette nähtud eraldi peatusi sektoripiiri ületamiseks, kuid politsei kontrollis reisijaid.
| |||