Emma Petersen

Emma Petersen (kuni 1921 Emma Asson, 1921–1938 Emma Peterson; 13. juuli 1889 Vaabina vald, Võrumaa – 1. jaanuar 1965 Tallinn) oli Eesti pedagoog, haridustegelane ja poliitik. Kuuludes Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Parteisse, valiti ta nende esindajana Asutavasse Kogusse ja I Riigikogusse. Ta aitas kaasa Eesti iseseisvuse akti ja esimese põhiseaduse väljatöötamisele ning tegeles eelkõige haridus- ja naisküsimustega.

Emma Petersen

Ta koostas Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Keskkooli jaoks vanaaja õpiku, mis ilmus 1912. aastal. Kokku ilmus tema sulest aga üle 30 ajalooõpiku (koos kordustrükkidega) ning need olid ühed esimestest Eesti algupärastest ajalooõpikutest.

Elulugu

Emma Asson sündis Võrumaal vallakooliõpetaja peres ning kodust sai ta kaasa ka algõpetuse.

1899–1904 õppis ta Võru linna-tütarlastekoolis ning 1904–1907 Tartu A. S. Puškini Tütarlastegümnaasiumis, mille lõpetas kuldaurahaga. Pärast gümnaasiumi lõpetamist asus ta õppima Peterburi, kus lõpetas 1910. aastal O. Bestuževi kõrgemad naiskursused üldajaloo alal.

1910. aastal kutsuti ta Tartusse Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Keskkooli ajalooõpetajaks, kuhu ta jäi 1919. aastani. Ta valiti kooli kuratooriumisse (1912–1916) ning ta kuulus ka laste koduse lugemise korralduse põhimõtete väljatöötamise komisjoni. Töö kõrvalt õppis ta Tartu Ülikoolis aastatel 1912–1913 keskkooliõpetajate kursustel ja 1916. aastal sooritas samas eksamid ning sai 1917 ajaloo-keeleteaduskonnast ajalooõpetaja kutse. 1917 valiti Emma Asson kirjatoimetajana Tartu Rahvaülikoolide Seltsi ajutisse juhatusse, aga seltsi tegevus katkes peatselt.

Ta valiti ESDTP ühe esindajana Asutavasse Kogusse ja I Riigikogusse. Samaaegselt oli ta tegev Eesti Naisorganisatsioonide Liidus ja mitmesugustes komisjonides, kus arutati haridus- ja sotsiaalküsimusi. Lisaks valiti ta Tallinna Linnavolikogusse. I Riigikogus esitas ta koos Alma Ostra-Oinasega perekonnaseaduse eelnõu, millest küll seadust ei saanud aga üks selle paragrahv liideti Vabariigi Valitsuse eelnõuga.

1919. aasta jaanuarist aprillini töötas Emma Asson Tartu Õpetajate Seminaris ajalooõpetajana, 1919–1921 Haridusministeeriumi rahvahariduse osakonna juhatajana.

1926–1935 oli ta Tallinna Linna 2. Tütarlaste Gümnaasiumi õpetaja. 1925. aastal valiti ta Eesti Naisorganisatsioonide Liidu (1930. aastast Eesti Naisliit) juhatusse, 1925–1940 oli ta selle organisatsiooni sekretär ja kasvatus-hariduskomitee juhataja. 1940–1948 oli ta Tallinna 2. Keskkoolis ja 2. Poeglaste Kommertskoolis ajalooõpetaja, 1948–1950 Tallinna 1. Keskkoolis vene keele õpetaja.

Isiklikku

1921. aastal abiellus Emma Asson töösturi ja poliitiku Ferdinand Petersoniga, kes oli Ajutises Valitsuses teedeminister. Neil sündis kolm poega, esimene surnult, üles kasvatati Hillar-Ferdinand ja Ivar-Heldur. Ferdinand Petersoni esimesest abielust pärinenud kahe tütre kasvatamine jäi samuti Emma õlule. Abielu lahutati 1941. aastal.

Välislingid

• Emma Petersen Eesti Rahvusraamatukogu andmekogus
• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013, lk. 551, märksõna "Petersen, Emma"