Elmar Reiman (ka Reimann; 2. jaanuar 1893 Tartu21. aprill 1963 Stockholm) oli Venemaa ning Eesti kergejõustiklane ja eesti jurist.

Kergejõustik
Riik Venemaa
? koht 1912 Maraton
Riik Eesti
30. koht 1924 Maraton

Sportlase ja sporditegelasena

muuda

Sportima hakkas 1909. aastal, järgmisel aastal alustas pikamaajooksutreeninguid.[1]

Ta osales Venemaa eest 1912. aastal Stockholmi olümpiamängude kergejõustikuvõistlusel maratonis, kus sai 35. koha[2], teistel andmetel 24. koha või katkestas.[1]

Oli aastatel 1921–1925 Tartu Kalevi juhatuse liige.

Ta osales Eesti eest 1924. aastal Pariisi olümpiamängude kergejõustikuvõistlusel, kus sai maratonis 30. koha.[2]

Oli maratonis 1927. aastal Eesti meister ja 1928. aasta meistrivõistlustel kolmas ning oli 1500 m jooksus 1921. aasta meistrivõistlustel kolmas.[2]

Osales aukülalisena 1962. aastal Stockholmi staadionil korraldatud 1912. aasta Stockholmi olümpiamängude 50-aasta juubelipidustustel.

Osavõtt sõdadest ja Kaitseliidust

muuda

Võttis osa Esimesest maailmasõjast. Sai viis korda haavata. Talle anti kolm Georgi risti ja neli medalit.

Võttis vabatahtlikuna osa Vabadussõjast, oli ratsaluuraja.

Oli 1920. aastatel Kaitseliidu Tartu malevas üks spordijuhte.

Haridus- ja töökäik

muuda

Lõpetas 1932. aastal Tartu Õhtu-ühisgümnaasiumi, õppis aastatel 1932–1940 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Oli korporatsioon Fraternitas Estica liige.

Töötas kindlustusselts "Oma" ametnikuna Tartus, hiljem advokaadina.

Läks 1944 Rootsi, töötas seal arhiivis ja oli 14 aastat kindlustusselts "Fylgia" ametnik.

Ta suri 21. aprillil 1963 Bromma linnaosas Stockholmis ja maeti 21. mail 1963 Bromma kirikuaeda (kvartal EG, haud nr 221).[3]

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 Biograafia ESBL-is (vaadatud 25.12.2014)
  2. 2,0 2,1 2,2 "Elmar Reimani sporditulemused". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. jaanuar 2017. Vaadatud 7. jaanuaril 2017.
  3. Stockholmi linna kalmistute otsing. Rootsi keeles

Välislingid

muuda