Ehiskeerd (saksa keeles Schwung, Schnörkel; inglise keeles swash) on minusklile või majusklile lisatud dekoratiivne kaunistus, mis lisab kirjapildile pidulikkust, dünaamikat või elegantsi. See võib paikneda tähe seriifis, üla- või alapikendis, lõpu- või algustõmbes. Ehiskeerde kasutatakse nii käsitsi kirjutatuna kalligraafias kui ka tüpograafias trükikirjade ja fontide kujundamisel, sageli logode ja monogrammide kujunduses. Ehiskeerdudest võib olla kujundatud päisliist, vinjett või cul-de-lampe, seda ka trükistes.

Ehiskeerud on kujundatud punase värviga
Ehiskeerduderohke kirjastiili näidis Jan Van De Velde ilukirjaõpikus (1605)
Sõnumi algustähte kaunistav ehiskeerd ja ehiskeerdudest kujundatud lõpuvinjett 1739. aasta kirjas

Ajaloost

muuda

Ehiskeerdudega tähtede kasutamine trükikirjas pärineb juba 16. sajandist, näiteks esinevad need 1522. aastasse dateeritud Ludovico Vicentino degli Arrighi teoses „Operina”. Enamasti esinevad ehiskeerud kursiivkirjades ja nende kuju lähtus tugevalt selle perioodi käsikirjade tavadest. Arrighi kujundatud tähed mõjutasid disainereid Itaalias ja eriti Prantsusmaal.

Viited

muuda