Eesti Üliõpilaskondade Liit
Eesti Üliõpilaskondade Liit (lühend EÜL) on 23. novembril 1991 asutatud üliõpilaste katusorganisatsioon, mis seisab üliõpilaste hariduslike ning sotsiaalmajanduslike õiguste ja huvide eest. Ühingusse kuulub 14 liikmesüliõpilaskonda ja 1 vaatlejaliige.
Kontor | Tallinn, Eesti |
Asutatud | 1991 |
Liikmeid | 14 |
Töökeel | eesti keel |
Juht | Marcus Ehasoo |
Asejuht | Kristin Pintson |
Liikmesüliõpilaskonnad: Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Estonian Business School, Sisekaitseakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Lennuakadeemia, Eesti Kunstiakadeemia, Kõrgem Kunstikool Pallas, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Kaitseväe Akadeemia.
EÜL-i peamine eesmärk on seista üliõpilaste õiguste, vajaduste ja huvide eest riiklikul tasandil ning toetada üliõpilasesindusi nende töös. EÜL osaleb üliõpilasi puudutavate poliitikate väljatöötamises, tehes ettepanekuid ja selgitustööd Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, ministeeriumide, kõrgkoolide ning sotsiaalsete partnerite suunal.
StruktuurRedigeeri
EÜL on 14 kõrgkooli üliõpilaskonna katusorganisatsioon. EÜL-i kuulumise eelduseks on üliõpilaskonna esindusorgani ja EÜL-i üldkoosoleku esindajate demokraatlikud valimised, põhikirja ja õigusaktide ning EÜL-i juhtimisorganite otsuste ja ettekirjutuste järgimine ja täitmine.
Üldkoosolek, volikogu, nõukogu ja järelevalveRedigeeri
EÜL-i kõrgeim otsustuskogu on üldkoosolek, kuhu kuuluvad esindajad kõigist 14-st liikmesüliõpilaskonnast. Üldkoosolek otsustab liidu üldised tegevussuunad ja poliitikad, kinnitab tegevuskava, võtab vastu eelarve ning valib juhatuse.
Üldkoosoleku pädevuses on:
- põhikirja ja eesmärkide muutmine;
- liikmete vastu võtmine ja välja arvamine;
- juhatuse valimine ja tagasikutsumine;
- järelevalvekomisjoni valimine ja tagasikutsumine;
- eelarve ja majandusaasta aruande kinnitamine;
- tegevuskava kinnitamine;
- astumise teiste ühenduste liikmeks ja nendest väljaastumise üle otsustamine;
- muude küsimuste otsustamine, mis ei ole seaduse või põhikirjaga antud kellegi teise pädevusse.
Kaasamaks liikmeid EÜL-i igapäevasesse juhtimisse, on lisaks moodustatud volikogu ja nõukogu, mis toimivad juhatuse nõuandvate kogudena. Organisatsiooni tööd revideerib järelevalvekomisjon.
- EÜL-i nõukogu nõustab juhatust äri- ja arendustöö küsimustes. Nõukogu on 5–8 liikmeline ning nõunike mandaat on 2 aastat.
- Volikogu nõustab juhatust avaliku poliitika küsimustes ja võtab vastu poliitilisi otsuseid. Volikogu koosneb kuni üheksast üldkoosoleku poolt valitud üliõpilasest, kelle mandaat on kas üks või kaks aastat.
- Järelevalvekomisjon kontrollib EÜL-i tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja sihipärasust. Järelevalvekomisjon on kuni viieliikmeline ning valitakse üldkoosolekul kaheks aastaks.
JuhatusRedigeeri
EÜL-i juhatus on kaheliikmeline ja juhatuse volitused kestavad kaks aastat. Juhatus koosneb juhist ja asejuhist. Juhatus koos büroo töötajatega tagab üldkoosoleku ja volikogu otsuste elluviimise.
1991–1992 | Sulev Alajõe, Agu Vahur, Kaarel Tarand |
1992–1994 | Katrin Unt, Indrek Ild, Imre Sams, Indrek Ostrat |
1995–1996 | Meelis Kitsing, Arne Otter, Martti Kalda |
1996–1997 | Lauri Kööp, Lembit Uibo, Peeter Suislepp, Mare Tralla, Mart Rekkaro |
1997–1998 | Peeter Suislepp, Lauri Kööp, Raul Järg, Leif Kalev |
1998–1999 | Riina Tamm, Leif Kalev, Raul Järg, Ivar Liivamägi, Riho Unt, Illimar Mattus |
2000 | Leif Kalev, Riho Unt, Rain Veetõusme, Tarvo Sarmet, Herman Kalmus |
2001 | Birgit Lao, Herman Kalmus, Leif Kalev, Arne Otter, Alari Vainomees, Ardi Ravalepik |
2002 | Ando Heilmann, Piret Hartman, Antti Andreimann |
2003 | Piret Hartman, Madis Masing, Reigo Kimmel, Kerli Albin, Kairi Saar |
2004 | Madis Masing, Allan Selirand, Lauri Paeveer |
2005 | Allan Selirand, Eveli Soode, Lauri Paeveer |
2006–2007 | Heiki Lemba, Ivar Veskioja, Marja-Liisa Alop |
2007–2008 | Eimar Veldre, Annika Kruuse, Catlyn Kirna, Maris Mälzer |
2008–2009 | Joonas Pärenson, Allan Päll, Grete Mägi, Olga Tšerjomuškina |
2009–2011 | Maris Mälzer, Eimar Veldre |
2011–2013 | Eimar Veldre, Monika Maljukov, Jonne Viinamägi |
2013–2015 | Sigrid Västra, Johann Peetre, Silver Ool |
2015–2017 | Jaanus Müür, Katrina Koppel |
2017–2019 | Britt Järvet, Tambet Anja/Joonatan Nõgisto |
2019-2021 | Eleri Pilliroog, Kristel Jakobson/Joonatan Nõgisto |
2021-2023 | Marcus Ehasoo, Kristin Pintson |
AjaluguRedigeeri
EÜL-i asutasid 23- novembril 1991 üheksa üliõpilasesindust. Esimesse EÜL-i juhatusse kuulusid Sulev Alajõe, Agu Vahur ja Kaarel Tarand (vt ülal).
Kolm silmapaistvamat juhti on olnud Lauri Kööp (esimees 1996-1998) organisatsiooni majandusaluse loojana, Leif Kalev (esimees 1998-99, 2000) organisatsiooni poliitilise aluse loojana ja Piret Hartman (aseesimees 2001, esimees 2002).
Üliõpilaspoliitikaga on tudengipäevil aktiivselt tegelenud näiteks Kaarel Tarand, Liina Kersna (Lepik), Sulev Alajõe, Hannes Võrno, Lemo (Laur-Leho Kaljumets), Mailis Reps (Rand), Maris Jesse, Leif Kalev jpt ühiskonnas tunnustatud inimesed.
Aastast 1993 on EÜL andnud välja rahvusvahelist üliõpilaskaarti ISIC Student. Alates 1999. a septembrist hakati Eestis esimesena maailmas väljastama liitkaarte ISIC Student Maestro, milles on ühendatud ISIC kaart ja pangatoiminguid võimaldav rahvusvaheline deebetkaart Maestro.
Muud tegevusedRedigeeri
Lisaks Eesti üliõpilaste hariduslike ja sotsiaalsete huvide kaitsmise ning üliõpilaste riiklikul tasandil esindamisele tegeleb EÜL ka rahvusvahelise üliõpilaspileti ISIC väljaandmisega. Varem on EÜL andnud välja Eesti Üliõpilaslehte ja korraldanud Tallinna Tudengipäevi.
Eesti Üliõpilaskondade Liidu olulisemad poliitilised seisukohad on leitavad organisatsiooni kodulehelt www.eyl.ee .
Rahvusvaheline liikmesusRedigeeri
EÜL on üleeuroopalise üliõpilaskondade katusorganisatsiooni European Students' Union (ESU), Baltic Organizational Meeting (BOM) ja Põhjamaade üliõpilaskondade ümarlaua (Nordic Organisational Meeting, NOM) liige. Lisaks ollakse liikmed ISIC Associationis.