Eesti Üliõpilaskondade Liit

Eesti Üliõpilaskondade Liit (lühend EÜL) on 23. novembril 1991 asutatud üliõpilaste katusorganisatsioon, mis seisab üliõpilaste hariduslike ning sotsiaalmajanduslike õiguste ja huvide eest. Ühingusse kuulub 15 liikmesüliõpilaskonda.


Kontor	Tallinn, Eesti
Asutatud	1991
Liikmeid	15
Töökeel	eesti keel
Juht	Kärt Kaasik-Aaslav
Asejuht	Ronja Ansmann

Liikmesüliõpilaskonnad: Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Estonian Business School, Sisekaitseakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Lennuakadeemia, Eesti Kunstiakadeemia, Kõrgem Kunstikool Pallas, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Kaitseväe Akadeemia ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor.

EÜL-i peamine eesmärk on seista üliõpilaste õiguste, vajaduste ja huvide eest riiklikul tasandil ning toetada üliõpilasesindusi nende töös. EÜL osaleb üliõpilasi puudutavate poliitikate väljatöötamises, tehes ettepanekuid ja selgitustööd Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, ministeeriumide, kõrgkoolide ning sotsiaalsete partnerite suunal.

Struktuur

Eesti Üliõpilaskondade Liidu struktuur (2021)

EÜL on 15 kõrgkooli üliõpilaskonna katusorganisatsioon. EÜL-i kuulumise eelduseks on üliõpilaskonna esindusorgani ja EÜL-i üldkoosoleku esindajate demokraatlikud valimised, põhikirja ja õigusaktide ning EÜL-i juhtimisorganite otsuste ja ettekirjutuste järgimine ja täitmine.

Üldkoosolek, volikogu, nõukogu ja järelevalve

EÜL-i kõrgeim otsustuskogu on üldkoosolek, kuhu kuuluvad esindajad kõigist 15 liikmesüliõpilaskonnast. Üldkoosolek otsustab liidu üldised tegevussuunad ja poliitikad, kinnitab tegevuskava, võtab vastu eelarve ning valib juhatuse.

Üldkoosoleku pädevuses on

põhikirja ja eesmärkide muutmine;
liikmete vastu võtmine ja välja arvamine;
juhatuse valimine ja tagasikutsumine;
järelevalvekomisjoni valimine ja tagasikutsumine;
eelarve ja majandusaasta aruande kinnitamine;
tegevuskava kinnitamine;
astumise teiste ühenduste liikmeks ja nendest väljaastumise üle otsustamine;
muude küsimuste otsustamine, mis ei ole seaduse või põhikirjaga antud kellegi teise pädevusse.

Kaasamaks liikmeid EÜL-i igapäevasesse juhtimisse, on lisaks moodustatud volikogu ja nõukogu, mis toimivad juhatuse nõuandvate kogudena. Organisatsiooni tööd revideerib järelevalvekomisjon.

EÜL-i nõukogu nõustab juhatust äri- ja arendustöö küsimustes. Nõukogu on 5–8-liikmeline ning nõunike mandaat kehtib kaks aastat.
Volikogu nõustab juhatust avaliku poliitika küsimustes ja võtab vastu poliitilisi otsuseid. Volikogu koosneb kuni üheksast üldkoosoleku poolt valitud üliõpilasest, kelle mandaat on kas üks või kaks aastat.
Järelevalvekomisjon kontrollib EÜL-i tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja sihipärasust. Järelevalvekomisjon on kuni viieliikmeline ning valitakse üldkoosolekul kaheks aastaks.

Juhatus

EÜL-i juhatus on kaheliikmeline ja juhatuse volitused kestavad kaks aastat. Juhatus koosneb juhist ja asejuhist. Juhatus koos büroo töötajatega tagab üldkoosoleku ja volikogu otsuste elluviimise.

**EÜL-i juhatus**
1991–1992	Sulev Alajõe, Agu Vahur, Kaarel Tarand
1992–1994	Katrin Unt, Indrek Ild, Imre Sams, Indrek Ostrat
1995–1996	Meelis Kitsing, Arne Otter, Martti Kalda
1996–1997	Lauri Kööp, Lembit Uibo, Peeter Suislepp, Mare Tralla, Mart Rekkaro
1997–1998	Peeter Suislepp, Lauri Kööp, Raul Järg, Leif Kalev
1998–1999	Riina Tamm, Leif Kalev, Raul Järg, Ivar Liivamägi, Riho Unt, Illimar Mattus
2000	Leif Kalev, Riho Unt, Rain Veetõusme, Tarvo Sarmet, Herman Kalmus
2001	Birgit Lao, Herman Kalmus, Leif Kalev, Arne Otter, Alari Vainomees, Ardi Ravalepik
2002	Ando Heilmann, Piret Hartman, Antti Andreimann
2003	Piret Hartman, Madis Masing, Reigo Kimmel, Kerli Albin, Kairi Saar
2004	Madis Masing, Allan Selirand, Lauri Paeveer
2005	Allan Selirand, Eveli Soode, Lauri Paeveer
2006–2007	Heiki Lemba, Ivar Veskioja, Marja-Liisa Alop
2007–2008	Eimar Veldre, Annika Kruuse, Catlyn Kirna, Maris Mälzer
2008–2009	Joonas Pärenson, Allan Päll, Grete Mägi, Olga Tšerjomuškina
2009–2011	Maris Mälzer, Eimar Veldre
2011–2013	Eimar Veldre, Monika Maljukov, Jonne Viinamägi
2013–2015	Sigrid Västra, Johann Peetre, Silver Ool
2015–2017	Jaanus Müür, Katrina Koppel
2017–2019	Britt Järvet, Tambet Anja/Joonatan Nõgisto
2019–2021	Eleri Pilliroog, Kristel Jakobson/Joonatan Nõgisto
2021–2023	Marcus Ehasoo, Kristin Pintson
2023-2025	Katariina Järve, Lennart Mathias Männik
2025-2027	Kärt Kaasik-Aaslav, Ronja Ansmann

Ajalugu

EÜL-i asutasid 23. novembril 1991 üheksa üliõpilasesindust. Esimesse EÜL-i juhatusse kuulusid Sulev Alajõe, Agu Vahur ja Kaarel Tarand (vt ülal).

Kolm silmapaistvamat juhti on olnud Lauri Kööp (esimees 1996–1998) organisatsiooni majandusaluse loojana, Leif Kalev (esimees 1998–1999, 2000) organisatsiooni poliitilise aluse loojana ja Piret Hartman (aseesimees 2001, esimees 2002).

Üliõpilaspoliitikat on tudengipäevil teinud näiteks Kaarel Tarand, Liina Kersna (Lepik), Sulev Alajõe, Hannes Võrno, Lemo (Laur-Leho Kaljumets), Mailis Reps (Rand), Maris Jesse, Leif Kalev jpt ühiskonnas tunnustatud inimesed.

1993. aastast on EÜL andnud välja rahvusvahelist üliõpilaskaarti ISIC Student. 1999. aasta septembrist hakati Eestis esimesena maailmas väljastama liitkaarte ISIC Student Maestro, milles on ühendatud ISIC kaart ja pangatoiminguid võimaldav rahvusvaheline Maestro deebetkaart.

Muud tegevused

Lisaks Eesti üliõpilaste hariduslike ja sotsiaalsete huvide kaitsmise ning üliõpilaste riiklikul tasandil esindamisele tegeleb EÜL ka rahvusvahelise üliõpilaspileti ISIC väljaandmisega. Varem on EÜL andnud välja Eesti Üliõpilaslehte ja korraldanud Tallinna Tudengipäevi.

Eesti Üliõpilaskondade Liidu olulisemad poliitilised seisukohad on leitavad organisatsiooni kodulehelt www.eyl.ee .

Rahvusvaheline liikmesus

EÜL on üleeuroopalise üliõpilaskondade katusorganisatsiooni European Students' Union (ESU), Baltimaade organisatsiooni Baltic Organizational Meeting (BOM) alates 2003 ja Põhjamaade üliõpilaskondade ümarlaua (Nordic Presidential Meeting, NOM) alates 2006 liige. Lisaks ollakse liikmed ISIC Associationis.