Eesti Õpilasesinduste Liit

Eesti Õpilasesinduste Liit (lühend EÕEL, ka Õpilasliit, inglise keeles Estonian School Students Councils' Union) on vabatahtlik demokraatlik ühendus, mis ühendab Eesti üld-, kutse- ja erihariduskoolide õpilasesindusi (õpilaskogusid, õpilasomavalitsusi).

Eesti Õpilasesinduste Liit

Õpilasliidu logo
Lühend	EÕEL
Asutatud	18. oktoobril 1998
Eesmärk	esindada ja kaitsta Eesti õpilaste ja õpilasesindajate huve ja arvamusi avalikkuse ees, suhetes riigiasutustega ja rahvusvahelisel tasandil
Asukoht	Pärnu mnt 102-21, Tallinn 11312
Liikmed	195 Eesti üld-, kutse- ja erihariduskooli õpilasesindust
Peaorgan	liikmetest koosnev üldkoosolek
Töötajad	2
Vabatahtlikud	u 30

Liit asutati 18. oktoobril 1998 Eesti Õpilasomavalitsuste Liiduna. 2006. aasta aprillis otsustati nimi muuta Eesti Õpilasesinduste Liiduks.

EÕEL on suurim õpilaste esindusorganisatsioon Eestis, esindades oma liikmete kaudu ligi 103 000 õpilast. EÕEL esindab Eesti õpilasi suhetes riigi, kohalike omavalitsuste, aga ka muude institutsioonidega ning ka rahvusvahelisel tasandil.

EÕELi igapäevatööd koordineerib juhatus, mis valitakse igal kevadel üheks aastaks. Juhatuse valib EÕEL-i liikmetest koosnev ja kaks korda aastas (kevadel ja sügisel) koos käiv üldkoosolek. Eesti Õpilasesinduste Liidul on 195 liiget (2024 aprilli seisuga).

Ajalugu

Seoses Eesti taasiseseisvumisega said alguse muutused Eesti hariduselus ja koolisüsteemis. Aegamööda on hakatud õpiprotsessis väärtustama õpetaja ja õpilase koostööd. Õpilastel tekkis üha suurem huvi oma tuleviku kujundamisel kaasa rääkida. Selle võimaluse pakkusid neile lääneriikide eeskujul koolides moodustatud õpilasomavalitsused, mis levisid kiiresti üle kogu Eesti.

Asutamine

Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu loomise eeletapiks võib pidada 1996. aasta jaanuari, kui Tallinna kesklinna koolide eestvedamisel kutsuti kokku õpilasesindajad üle pealinna, et asutada Tallinna Õpilasliit. Mõte jäi teostamata, kuid 18. detsembril 1996 otsustasid Gustav Adolfi Gümnaasium, Tallinna 21. Keskkool, Tallinna Inglise Kolledž, Tallinna Prantsuse Lütseum ja Tallinna Reaalkool moodustada Viie Kooli Koostöölepingu Liidu, mitteametlikult G5, millest sai tulevase Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu esimene alaliit.

Eesti Õpilasesinduste Liit loodi 1998. aasta 17.-18. oktoobril, kui toimus Tallinna Pedagoogika Ülikoolis üldkogu, kus õpilasesindajad otsustasid moodustada mitteformaalse õpilasomavalitsuste regionaalseid alaliite ühendava katusorganisatsiooni Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu.

Algusaastad

1997. aasta detsembris alustas G5 koostööd Avatud Eesti Fondiga. G5 teostatud ja Avatud Eesti Fondi toetusel aset leidnud projekt kandis nime “Õppija õigus”. Selle raames tutvustasid G5 õpilased oma tööd ja kogemusi Tallinnas, Tartus, Viljandis, Viru- ja Võrumaal. 1998. aasta 17.–18. oktoobril toimus Tallinna Pedagoogikaülikoolis üldkogu, kus õpilasesindajad otsustasid moodustada mitteformaalse õpilasomavalitsuste regionaalseid alaliite ühendava katusorganisatsiooni Eesti Õpilasomavalitsuste Liit.

23. septembril 2000 kinnitas Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu IV üldkogu juhatuse pakutud struktuurireformi projekti, mille kohaselt kuuluvad rohkem kui 150 liikmesõpilasesindust Eesti Õpilasomavalitsuste Liitu mitte enam alaliitude, vaid üksikliikmetena. 2003. aastal asutati EÕOL IV üldkoosoleku otsusega MTÜ Eesti Õpilasomavalitsuste Liit, asutajateks toonased juhatuse liikmed Anto Liivat ja Henri Laasner. 2006. aastal otsustas üldkoosolek muuta liidu nime, uueks nimeks sai Eesti Õpilasesinduste Liit.

Õpilasliidu struktuur

Õpilasliidu struktuur

Liidu kõrgeim organ on selle liikmetest koosnev üldkoosolek. Üldkoosolek toimub kaks korda kalendriaasta jooksul: kevadel ja sügisel. Üldkoosolek valib juhatuse ja revisjonikomisjoni ning kinnitab liidu arengukava, tegevuskava, eelarve ja haridusplatvormi.

Eesti Õpilasesinduste Liidu igapäevatööd koordineerib üldkoosoleku valitud juhatus (valitud üheks tegevusaastaks). Lisaks juhatusele töötavad vabatahtlikest koosnevad valdkonnad, alates 2019. aastast on valdkondi kolm:

• Avaliku poliitika valdkond (AP) – kogub ja analüüsib õpilaste käest saadud sisendit hariduspoliitika teemadel, koostab ja vormistab õpilasliidu ametlikke seisukohti ning osaleb hariduspoliitika kujundamise protsessides;
• Liikmete valdkond (LV) – tagab suhtluse ja kontakti liikmeskoolidega, pakub liikmetele koolitusi ja nõustamist, vastutab üldkoosoleku maksimaalse osaluse eest;
• Kommunikatsioonivaldkond (CO) – vastutab õpilasliidu projektide korraldamise eest ning liidusiseste ürituste korraldamise eest. Koordineerivad koostööd Liidu ja koostööpartnerite vahel, tagavad meediakajastuse ja edastavad informatsiooni väljaspool organisatsiooni.

Valdkonna aktivistiks on võimalik kandideerida kõigil üld-, eri- või kutsehariduskooli õpilastel, aktiviste valitakse iga aasta augustis. Valdkondi juhivad avaliku konkursiga leitud valdkonnajuhid, juhatusest ja valdkonnajuhtidest moodustub õpilasliidu tegevmeeskond. Vajaduspõhiselt kuulub tegevmeeskonda ka eriülesandega inimesi, nt projektijuht, koolivõrgu koordinaator või avaliku poliitika asjaajaja.

Juhatuse kõrval töötab tegevbüroo: tegevjuht ja avaliku poliitika nõunik (juhatuse nõunik), alates 2015. aastast on tegevjuhiks Kairi Kitsing ja 2018. aastast on avaliku poliitika nõunik Marcus Ehasoo. Juhatuse tööd kontrollib ja hindab 2-3-liikmeline revisjonikomisjon, kes määratakse üldkoosoleku poolt kaheks tegevusaastaks.

Juhatuse ja tegevmeeskonna liikmed

Tegevusaasta	Esimees	Aseesimehed	Juhatuse liikmed	Tegevmeeskond
2023/2024	Ats Mattias Tamm	Mia Marleen Lemetti Lasse Rihard Sissas		Avaliku poliitika valdkond - Anna Malena Kuris Liikmete valdkond - Tristan Eriste Kommunikatsioonivaldkond - Kadi-Liis Pitk Avaliku poliitika asjaajaja - Alina Simmer
2022/2023	Ats Mattias Tamm (Anette Viin)	Mia Marleen Lemetti		Avaliku poliitika valdkond – Ats Mattias Tamm (Annabel Aarla) Liikmete valdkond – Karmen Kuusik Kommunikatsioonivaldkond – Lasse Rihard Sissas Ürituste koordinaator – Dan Taidla Liikmete valdkonna koordinaator – Aiki Rattur
2021/2022	Anette Viin	Katre Roomets Karolin Kask		Avaliku poliitika valdkond – Mart Nael Liikmete valdkond – Aiki Rattur Kultuuri- ja kommunikatsioonivaldkond – (Marie Martinson) Avaliku poliitika asjaajaja – Ats Mattias Tamm Koolitusprogrammi juht – Grete Roostik
2020/2021	Kristin Pintson	Katariina Järve Lennart Mathias Männik		Avaliku poliitika valdkond – Anette Viin Liikmete valdkond – Grete Roostik Kultuuri- ja kommunikatsioonivaldkond – Karo Trossek Avaliku poliitika asjaajaja – Ats Mattias Tamm Koolivõrgu koordinaator – Katre Roomets
2019/2020	Marcus Ehasoo	Joosep Kään German Skuja	Lennart Mathias Männik	Avaliku poliitika valdkond – Lennart Mathias Männik Liikmete valdkond – Katre Roomets Kultuuri- ja kommunikatsioonivaldkond – Katariina Järve Projektijuht – Dan Taidla Koolivõrgu koordinaator – Kristin Pintson
2018/2019	Marcus Ehasoo	Joosep Kään German Skuja		Avaliku poliitika valdkond – Lennart Mathias Männik Liikmete valdkond – Kristin Pintson Kultuurivaldkond – Dan Taidla Kommunikatsioonivaldkond – Joosep Kään
2017/2018	Andreanne Kallas	Marcus Ehasoo (Erik Mikkus)		Avaliku poliitika valdkond – Marcus Ehasoo Rahvusvaheliste suhete valdkond – Marcus Ehasoo Liikmete valdkond – German Skuja Kultuurivaldkond – Anna Martha Seer Kommunikatsioonivaldkond – Joosep Kään
2016/2017	Andreanne Kallas	Killu Kolsar Mikk Tarros		Avaliku poliitika valdkond – Marcus Ehasoo (Dauri Kivipuur) Liikmete valdkond – Anna-Bret Vehik Kultuurivaldkond – Maris Neeno Kommunikatsioonivaldkond – Kert Kask Rahvusvaheliste suhete valdkond – Laura Maria Kull
2015/2016	Aron-Antti Vaino	Mikk Kask Annela Tammiste		Avaliku poliitika valdkond – Eleri Pilliroog Liikmete valdkond – Andreanne Kallas Kultuurivaldkond – Anna Leena Tae Kommunikatsioonivaldkond – Epp Sillukse Rahvusvaheliste suhete valdkond – Mikk Tarros
2014/2015	Lele Luup	Margit Kajak Vivian Lepa		Avaliku poliitika valdkond – Liis Konsap Liikmete valdkond – Aron- Antti Vaino Kultuurivaldkond – Jette- Mari Anni Kommunikatsioonivaldkond – Lele Luup Rahvusvaheliste suhete juht – Eliisa Ellen
2013/2014	Britt Järvet	Lele Luup Karl Andreas Sprenk		Avaliku poliitika valdkond – Liis Konsap Liikmete valdkond – Kadri- Liis Bogens Kultuurivaldkond – Sirly Pärnaste Kommunikatsioonivaldkond – Mihkel Sari Rahvusvaheliste suhete valdkond – Margit Kajak
2012/2013	Liina Lumiste (end. Hirv)	Henri Jeret Lisette Vapper		Avaliku poliitika valdkond – Grete Maria Neppo Liikmete valdkond – Kadri- Liis Bogens Kultuurivaldkond – Sirly Pärnaste Kommunikatsioonivaldkond – Mihkel Sari Rahvusvaheliste suhete valdkond – Margit Kajak
2011/2012	Kuldar Rosenberg	Kristen Aigro Liina Lumiste (end. Hirv)		Avaliku poliitika valdkond – Lisette Vapper Kultuuri- ja kommunikatsioonivaldkond – Natali Menning (end. Joonas) Liikmete valdkond – Marili Niidumaa Rahvusvaheliste suhete koordinaator – Sander Gansen
2010/2011	Edgar Rootalu (Kristo Peterson)	Susanna Paeväli Gerrit Lääne	Elis Tootsman Toomas Laigu	2011. aasta kevadeni oli õpilasliidu juhatuse struktuur selline, et juhatuse liikmete vahel oli jaotatud ka valdkondade juhtide vastutus.
2009/2010	Sille Lukk	Kristo Peterson	Getter Grossthal Kadri Tõrva
2008/2009	Deivi Sarapson	Erkki Jaanhold	Henri Kiivit Jana Schmidt Annika Ojasild Katre Kikkas Andrea Kalluste
2007/2008	Merilin Piipuu	Robert Lang	Anete Elken Reigo Tamm
2006/2007	Martti Martinson	Liisa Nuut	Gerly Lõhmus Tanel Kiik Ants Liivat Erik Ehasoo Asso Toming
2005/2006	Kristel Niisuke	Priit Lepasepp Liisa Nuut	Anu Einberg Martti Martinson Gerly Nugis Asso Toming
2004/2005	Ott Sarapuu (Kristel Niisuke)	Liisa Nuut Priit Lepasepp	Kristel Niisuke Siim Sander Asso Toming
2003/2004	Ott Sarapuu	Mart Kozlov Jaanika Oper (Mihhail Solovjov)	Jaan Kroon Kuldar Kruup Mihhail Solovjov Erle Taklai
2002/2003	Mikk Tamme	Ott Sarapuu Palmi Liivrand	Eduard Malinov Peeter Pärtel Kristiina Räägel Evelin Soosaar Priidik Vaikla
2001/2002	Karoli Hindriks		Märt Aro Dmitri Kukuškin Kerli Nõu Peeter Pärtel Mikk Tamme Mats Volberg Julia ....... (Kristiina Räägel) (Ott Sarapuu)
2000/2001	Anto Liivat	Henri Laasner	Ott Heidmets Siim Kumari Mari Kullerkupp Jorgen Matsi Kerli Nõu Lauri Paeveer
1999/2000	Maria Savisaar	Madis Masing Rosa Rotko
1998/1999	Maria Savisaar	Madis Masing (Marja-Liisa Alop)

• (Sulgudes) esitatud inimeste mandaat on olnud kas osaajaline või asendusrolli täitja

Välislingid

• Eesti Õpilasesinduste Liit