Eesti Õpilasesinduste Liit

Eesti Õpilasesinduste Liit (lühend EÕEL) on vabatahtlik demokraatlik ühendus, mis ühendab Eesti üld-, kutse- ja erihariduskoolide õpilasesindusi (õpilaskogusid, õpilasomavalitsusi).

Liit asutati 18. oktoobril 1998 Eesti Õpilasomavalitsuste Liiduna. 2006. aasta aprillis otsustati nimi muuta Eesti Õpilasesinduste Liiduks.[1]

EÕEL on suurim õpilaste esindusorganisatsioon Eestis, esindades oma liikmete kaudu ligi 90 000 õpilast. EÕEL esindab Eesti õpilasi suhetes riigi, kohalike omavalitsuste, aga ka muude institutsioonidega ning ka rahvusvahelisel tasandil.[2]

EÕELi igapäevatööd koordineerib juhatus, mis valitakse igal kevadel üheks aastaks. Juhatuse valib EÕEL-i liikmetest koosnev ning kaks korda aastas – kevadel ja sügisel – koos käiv üldkoosolek. Eesti Õpilasesinduste Liidul on 177 liiget (aprilli 2017 seisuga).[3]

AjaluguRedigeeri

Seoses Eesti taasiseseisvumisega said alguse ka muutused meie hariduselus ja koolisüsteemis. Aegamööda on hakatud õpiprotsessis väärtustama õpetaja ja õpilase koostööd. Õpilastel tekkis üha suurem huvi oma tuleviku kujundamisel kaasa rääkida. Selle võimaluse pakkusid neile lääneriikide eeskujul koolides moodustatud õpilasomavalitsused, mis levisid kiiresti üle kogu Eesti.[viide?]

AsutamineRedigeeri

Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu loomise eeletapiks võib pidada 1996. aasta jaanuari, kui Tallinna kesklinna koolide eestvedamisel kutsuti kokku õpilasesindajad üle pealinna, et asutada Tallinna Õpilasliit. Mõte jäi teostamata, kuid 18. detsembril 1996 otsustasid Gustav Adolfi Gümnaasium, Tallinna 21. Keskkool, Tallinna Inglise Kolledž, Tallinna Prantsuse Lütseum ja Tallinna Reaalkool moodustada Viie Kooli Koostöölepingu Liidu, täna tuntud ka G5 nime all, millest sai tulevase Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu esimene alaliit.[viide?]

AlgusaastadRedigeeri

1997. aasta detsembris alustas G5 koostööd Avatud Eesti Fondiga. G5 teostatud ja Avatud Eesti Fondi toetusel aset leidnud projekt kandis nime “Õppija õigus”. Selle raames tutvustasid G5 õpilased oma tööd ja kogemusi Tallinnas, Tartus, Viljandis, Viru- ja Võrumaal. 1998. aasta 17.–18. oktoobril toimus Tallinna Pedagoogikaülikoolis üldkogu, kus õpilaseesindajad otsustasid moodustada mitteformaalse õpilasomavalitsuste regionaalseid alaliite ühendava katusorganisatsiooni nimega Eesti Õpilasomavalitsuste Liit.[viide?]

23. septembril 2000 kinnitas Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu IV üldkogu juhatuse pakutud struktuurireformi projekti, mille kohaselt kuuluvad rohkem kui 150 liikmesõpilasesindust Eesti Õpilasomavalitsuste Liitu mitte enam alaliitude, vaid üksikliikmetena. Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu igapäevatööd koordineerib üldkoosoleku poolt valitud juhatus. Vajadusel sõlmib juhatus täiendavaid lepinguid projektijuhtidega, kes soovivad projekti Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu egiidi all läbi viia. Olles kahe tegevusaasta jooksul otsinud Eesti seadusandlusest võimalust organisatsiooni ametlikult registreerida, jõuti arengus uue verstapostini, milleks on mittetulundusühing Eesti Õpilasomavalitsuste Liit. Seni toetas liitu ürituste ja projektide korraldamisel sihtasutus Omanäolise Kooli Arenduskeskus. 2006. aastal otsustas Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu üldkoosolek muuta liidu nime Eesti Õpilasesinduste Liiduks.[viide?]

Juhatuse kõrval on ka 2 palgalist töötajat: tegevjuht ja avaliku poliitika ekspert (juhatuse nõunik).[viide?]

Tegevmeeskond 2019/2020[4]Redigeeri

Juhatuse koosseis 2018/2019:

  • Marcus Ehasoo – esimees
  • Joosep Kään – aseesimees
  • German Skuja – aseesimees
  • Lennart Mathias Männik – juhatuse liige

Valdkonnajuhid 2019/2020:

  • Lennart Mathias Männik – avaliku poliitika valdkond
  • Katre Roomets – liikmete valdkond
  • Katariina Järve – kultuurivaldkond ja kommunikatsioonivaldkond

Tegevmeeskond 2018/2019[4]Redigeeri

Juhatuse koosseis 2018/2019:

  • Marcus Ehasoo – esimees
  • Joosep Kään – aseesimees
  • German Skuja – aseesimees

Valdkonnajuhid 2018/2019

  • Lennart Mathias Männik – avaliku poliitika valdkond
  • Kristin Pintson – liikmete valdkond
  • Dan Taidla – kultuurivaldkond
  • Joosep Kään – kommunikatsioonivaldkond

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri