Eesti Õpilasesinduste Liit

Eesti Õpilasesinduste Liit (lühend EÕEL, ka Õpilasliit, ingl. Estonian School Students Councils´ Union) on vabatahtlik demokraatlik ühendus, mis ühendab Eesti üld-, kutse- ja erihariduskoolide õpilasesindusi (õpilaskogusid, õpilasomavalitsusi).

Eesti Õpilasesinduste Liit
Õpilasliit logo standard RGB.png
Õpilasliidu logo
Lühend EÕEL
Asutatud 18. oktoobril 1998
Eesmärk Esindada ja kaitsta Eesti õpilaste ja õpilasesindajate huve ning arvamusi avalikkuse ees, suhetes riigiasutustega ja rahvusvahelisel tasandil
Asukoht Pärnu maantee 102-21, Tallinn 11312
Liikmed 188 Eesti üld- kutse- ja erihariduskooli õpilasesindust
Peaorgan Liikmetest koosnev üldkoosolek
Töötajad 2
Vabatahtlikud ca 30

Liit asutati 18. oktoobril 1998 Eesti Õpilasomavalitsuste Liiduna. 2006. aasta aprillis otsustati nimi muuta Eesti Õpilasesinduste Liiduks.[1]

EÕEL on suurim õpilaste esindusorganisatsioon Eestis, esindades oma liikmete kaudu ligi 90 000 õpilast. EÕEL esindab Eesti õpilasi suhetes riigi, kohalike omavalitsuste, aga ka muude institutsioonidega ning ka rahvusvahelisel tasandil.[2]

EÕELi igapäevatööd koordineerib juhatus, mis valitakse igal kevadel üheks aastaks. Juhatuse valib EÕEL-i liikmetest koosnev ning kaks korda aastas – kevadel ja sügisel – koos käiv üldkoosolek. Eesti Õpilasesinduste Liidul on 188 liiget (2020 septembri seisuga).[3]

AjaluguRedigeeri

Seoses Eesti taasiseseisvumisega said algused muutused Eesti hariduselus ja koolisüsteemis. Aegamööda on hakatud õpiprotsessis väärtustama õpetaja ja õpilase koostööd. Õpilastel tekkis üha suurem huvi oma tuleviku kujundamisel kaasa rääkida. Selle võimaluse pakkusid neile lääneriikide eeskujul koolides moodustatud õpilasomavalitsused, mis levisid kiiresti üle kogu Eesti.[viide?]

AsutamineRedigeeri

Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu loomise eeletapiks võib pidada 1996. aasta jaanuari, kui Tallinna kesklinna koolide eestvedamisel kutsuti kokku õpilasesindajad üle pealinna, et asutada Tallinna Õpilasliit. Mõte jäi teostamata, kuid 18. detsembril 1996 otsustasid Gustav Adolfi Gümnaasium, Tallinna 21. Keskkool, Tallinna Inglise Kolledž, Tallinna Prantsuse Lütseum ja Tallinna Reaalkool moodustada Viie Kooli Koostöölepingu Liidu, täna tuntud ka G5 nime all, millest sai tulevase Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu esimene alaliit.

Eesti Õpilasesinduste Liit loodi 1998. aastal 17.-18. oktoobril, kui toimus Tallinna Pedagoogika Ülikoolis üldkogu, kus õpilasesindajad otsustasid moodustada mitteformaalse õpilasomavalitsuste regionaalseid alaliite ühendava katusorganisatsiooni Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu.

AlgusaastadRedigeeri

1997. aasta detsembris alustas G5 koostööd Avatud Eesti Fondiga. G5 teostatud ja Avatud Eesti Fondi toetusel aset leidnud projekt kandis nime “Õppija õigus”. Selle raames tutvustasid G5 õpilased oma tööd ja kogemusi Tallinnas, Tartus, Viljandis, Viru- ja Võrumaal. 1998. aasta 17.–18. oktoobril toimus Tallinna Pedagoogikaülikoolis üldkogu, kus õpilaseesindajad otsustasid moodustada mitteformaalse õpilasomavalitsuste regionaalseid alaliite ühendava katusorganisatsiooni nimega Eesti Õpilasomavalitsuste Liit.[viide?]

23. septembril 2000 kinnitas Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu IV üldkogu juhatuse pakutud struktuurireformi projekti, mille kohaselt kuuluvad rohkem kui 150 liikmesõpilasesindust Eesti Õpilasomavalitsuste Liitu mitte enam alaliitude, vaid üksikliikmetena. 2003. aastal asutati EÕOL IV üldkoosoleku otsuse järgselt MTÜ Eesti Õpilasomavalitsuste Liit, asutajateks toonased juhatuse liikmed Anto Liivat ja Henri Laasner. 2006. aastal otsustas üldkoosolek muuta liidu nime, uueks nimeks sai ,,Eesti Õpilasesinduste Liit".

Õpilasliidu struktuurRedigeeri

 
Õpilasliidu struktuur

Liidu kõrgeimaks organiks on selle liikmetest koosnev üldkoosolek. Üldkoosolek toimub kaks korda kalendriaasta jooksul: kevadel ja sügisel. Üldkoosolek valib juhatuse ja revisjonikomisjoni ning kinnitab liidu arengukava, tegevuskava, eelarve ja haridusplatvormi.

Eesti Õpilasesinduste Liidu igapäevatööd koordineerib üldkoosoleku poolt valitud juhatus (valitud üheks tegevusaastaks). Lisaks juhatusele töötavad vabatahtlikest koosnevad valdkonnad, alates 2019. aastast on valdkondi kolm:

  • Avaliku poliitika valdkond- kogub ja analüüsib õpilaste käest saadud sisendit hariduspoliitika teemadel, koostab ja vormistab Õpilasliidu ametlikke seisukohti ning osaleb hariduspoliitika kujundamise protsessides;
  • Liikmete valdkond- valdkond tagab suhtluse ja kontakti liikmeskoolidega, pakub liikmetele koolitusi ja nõustamist, vastutab üldkoosoleku maksimaalse osaluse eest;
  • Kultuuri- ja kommunikatsioonivaldkond- vastutab Õpilasliidu projektide korraldamise eest ning liidusiseste ürituste korraldamise eest. Koordineerivad koostööd Liidu ja koostööpartnerite vahel, tagavad meediakajastuse ja edastavad informatsiooni väljaspool organisatsiooni.

Valdkonna aktivistiks on võimalik kandideerida kõigil üld- eri- või kutsehariduskooli õpilastel, aktivistide valimine toimub iga aasta augusti kuus. Valdkondi juhivad avaliku konkursi teel valitud valdkonnajuhid, juhatusest ja valdkonnajuhtidest moodustub Õpilasliidu tegevmeeskond. Vajaduspõhiselt kuulub tegevmeeskonda ka eriülesandega inimesi, nt projektijuht, koolivõrgu koordinaator või avaliku poliitika asjaajaja.

Juhatuse kõrval töötab tegevbüroo: tegevjuht ja avaliku poliitika nõunik (juhatuse nõunik), alates 2015. aastast on tegevjuhiks Kairi Kitsing ja 2018. aastast on avaliku poliitika nõunikuks Marcus Ehasoo. Juhatuse tööd kontrollib ja hindab 2-3 liikmeline revisjonikomisjon, kes määratakse üldkoosoleku poolt kaheks tegevusaastaks.

Juhatuse ja tegevmeeskonna liikmed
Tegevusaasta Esimees Aseesimehed Juhatuse liikmed Tegevmeeskond
2020/2021 Kristin Pintson Katariina järve

Lennart Mathias Männik

Avaliku poliitika valkdond - Anette Viin

Liikmete valdkond - Grete Roostik

Kultuuri- ja kommunikatsioonivaldkond - Karo Trossek

Avaliku poliitika asjaajaja - Ats Mattias Tamm

Koolivõrgu koordinaator - Katre Roomets

2019/2020 Marcus Ehasoo Joosep Kään

German Skuja

Lennart Mathias Männik Avaliku poliitika valdkond - Lennart Mathias Männik

Liikmete valdkond - Katre Roomets

Kultuuri- ja kommunikatsioonivaldkond - Katariina Järve

Projektijuht - Dan Taidla

Koolivõrdu koordinaator - Kristin Pintson

2018/2019 Marcus Ehasoo Joosep Kään

German Skuja

Avaliku poliitika valdkond - Lennart Mathias Männik

Liikmete valdkond - Kristin Pintson

Kultuurivaldkond - Dan Taidla

Kommunikatsioonivaldkond - Joosep Kään

2017/2018 Andreanne Kallas Marcus Ehasoo

(Erik Mikkus)

Avaliku poliitika valdkond - Marcus Ehasoo

Rahvusvaheliste suhete valdkond - Marcus Ehasoo

Liikmete valdkond - German Skuja

Kultuurivaldkond - Anna Martha Seer

Kommunikatsioonivaldkond - Joosep Kään

2016/2017 Andreanne Kallas Killu Kolsar

Mikk Tarros

Avaliku poliitika valdkond - Marcus Ehasoo (Dauri Kivipuur)

Liikmete valdkond - Bret Vehik

Kultuurivaldkond - Maris Neeno

Kommunikatsioonivaldkond - Kert Kask

Rahvusvaheliste suhete valdkond - Laura Maria Kull

2015/2016 Aron - Antti Vaino Mikk Kask

Annela Tammiste

Avaliku poliitika valdkond - Eleri Pilliroog

Liikmete valdkond - Andreanne Kallas

Kultuurivaldkond - Anna Leena Tae

Kommunikatsioonivaldkond - Epp Sillukse

Rahvusvaheliste suhete valdkond - Mikk Tarros

2014/2015 Lele Luup Margit Kajak

Vivian Lepa

Avaliku poliitika valdkond - Liis Konsap

Liikmete valdkond - Aron- Antti Vaino

Kultuurivaldkond - Jette- Mari Anni

Kommunikatsioonivaldkond - Lele Luup

Rahvusvaheliste suhete juht - Eliisa Ellen

2013/2014 Britt Järvet Lele Luup

Karl Andreas Sprenk

Avaliku poliitika valdkond - Liis Konsap

Liikmete valdkond - Kadri- Liis Bogens

Kultuurivaldkond - Sirly Pärnaste

Kommunikatsioonivaldkond - Mihkel Sari

Rahvusvaheliste suhete valdkond - Margit Kajak

2012/2013 Liina Hirv(Lumiste) Henri Jeret

Lisette Vapper

Avaliku poliitika valdkond - Grete Maria Neppo

Liikmete valdkond - Kadri- Liis Bogens

Kultuurivaldkond - Sirly Pärnaste

Kommunikatsioonivaldkond - Mihkel Sari

Rahvusvaheliste suhete valdkond - Margit Kajak

2011/2012 Kuldar Rosenberg Kristen Aigro

Liina Hirv(Lumiste)

Avaliku poliitika valdkond - Lisette Vapper

Kultuuri- ja kommunikatsioonivaldkond - Natali Joonas

Liikmete valdkond - Marili Niidumaa

Rahvusvaheliste suhete koordinaator - Sander Gansen

2010/2011 Edgar Rootalu

(Kristo Peterson)

Susanna Paeväli

Gerrit Lääne

Elis Tootsman

Toomas Laigu

2011. aasta kevadeni oli Õpilasliidu juhatuse struktuur selline, et

juhatuse liikmete vahel oli jaotatud ka valdkondade juhtide vastutus.

2009/2010 Sille Lukk Kristo Peterson Getter Grossthal

Kadri Tõrva

2008/2009 Deivi Sarapson Erkki Jaanhold Henri Kiivit

Jana Schmidt

Annika Ojasild

Katre Kikkas

Andrea Kalluste

2007/2008 Merilin Piipuu Robert Lang Anete Elken

Reigo Tamm

2006/2007 Martti Martinson Liisa Nuut Gerly Lõhmus

Tanel Kiik

Ants Liivat

Erik Ehasoo

2005/2006 Kristel Niisuke Priit Lepasepp

Liisa Nuut

Anu Einberg

Martti Martinson

Gerly Nugis

Asso Toming

2004/2005 Ott Sarapuu

(Kristel Niisuke)

Liisa Nuut

Priit Lepasepp

Kristel Niisuke

Siim Sander

Asso Toming

2003/2004 Ott Sarapuu Mart Kozlov

Jaanika Oper

(Mihhail Solovjov)

Jaan Kroon

Kuldar Kruup

Mihhail Solovjov

Erle Taklai

2002/2003 Mikk Tamme Ott Sarapuu

Palmi Liivrand

Eduard Malinov

Peeter Pärtel

Kristiina Räägel

Evelin Soosaar

Priidik Vaikla

2001/2002 Karoli Hindriks Dmitri Kukuškin

Kerli Nõu

Peeter Pärtel

Mikk Tamme

Mats Volberg

Julia .......

(Kristiina Räägel)

(Ott Sarapuu)

2000/2001 Anto Liivat Henri Laasner Ott Heidmets

Siim Kumari

Mari Kullerkupp

Jorgen Matsi

Kerli Nõu

Lauri Paeveer

1999/2000 Maria Savisaar Madis Masing

Rosa Rotko

1998/1999 Maria Savisaar Madis Masing

(Marja- Liisa Alop)

  • (Sulgudes) esitatud inimeste mandaat on olnud kas osaajaline või asendusrolli täitja

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri