Edmunt Oja

Edmunt Oja (6. märts 1911 Pikakannu, Pindi vald, Võrumaa – 5. november 1946 Norilsk, Krasnojarski krai, Vene NFSV) oli eesti omavalitsustegelane.

Lõpetas 1932. aastal Võru Rahvahariduse Seltsi Ühisgümnaasiumi. Pärast sõjaväeteenistust sai aastatel 1932–1933 reservohvitseri väljaõppe Sõjakoolis. Pälvis 1934. aastal lipniku auastme. Õppis 1936–1939 Tartu Ülikoolis õigusteadust (ei lõpetanud). Oli korporatsiooni Rotalia liige.

Töötas Ahja vallasekretärina ning kuulus Kaitseliidu Võnnu malevkonda. Saksa okupatsiooni ajal kuulus Omakaitsesse. Arreteeriti 4. novembril 1944 Tartumaal Kambja vallas. Eesti NSV Siseministeeriumi Vägede Sõjatribunal mõistis ta Vene NSFV Kriminaalkoodeksi §58-1a järgi süüdi ning talle määrati 25 + 5 aastat vabaduse kaotust. Suri 1946. aasta novembris Norillagis.

Isiklikku

Edmunt Oja isa oli Alfred Oja. Tema vennad olid Boris Oja, Verner Oja, Henn Oja ja Mart Oja ning õed Tiina Oja, Susanne Teder, Senta Kõiv ja Aive Matvere. Abikaasa Endla Oja (neiupõlvenimega Unt) töötas enne pensionile jäämist Tartu Riiklikus Ülikoolis.

Välislingid

• Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944
• Maaleht