Edmond Audran

Prantsusmaa helilooja

Edmond (Achille) Audran (12. aprill 1840 Lyon17. august 1901 Tierceville) oli prantsuse helilooja, üks prantsuse operetikoolkonna alusepanijaid. Operetid paistsid silma meloodilisuse ja rütmilise varieerumise poolest.

Edmond Audran (u 1890)

ÕpingudRedigeeri

Õppis Pariisi École Niedermeyeris Jules-Laurent Duparto juures. Võitis 1859. aastal kompositsioonivõistlusel esimese auhinna. Asus 1861 elama Marseillesse, kus tema isa, Opéra-Comique'i endine tenor Marius-Pierre Audran sai konservatooriumis lauluõpetaja koha. Töötas St. Josephi kirikus organistina ja kirjutas vaimulikku muusikat. Komponeeris Giacomo Meyerbeeri matusteks leinamarsi ja mõned laulud provansi dialektis tekstile.

OperetiloomingRedigeeri

1862. aastal kirjutas Eugène Scribe'i vodevilli tekstile koomilise ooperi "L'ours et le pacha" ("Karu ja paša"), kuid see jäi erilise tähelepanuta, nagu ka järgmised kaks Marseille teatrile loodud ühevaatuselist koomilist ooperit. 1866 katsetas operetiga "Le petit poucet" ("Väike pöialpoiss"), mis samuti ei äratanud erilist tähelepanu. Läbimurdeks kujunes 1877 loodud operett "Le grande mogol" ("Suurmogul"). Sai seejärel Pariisi Bouffes-Parisiensi impressaariolt Louis Cantinilt kutse tulla sellesse teatrisse komponistiks. "Les noces d'Olivette" ("Olivette'i pulmad") ja paljudes Euroopa teatrites esitatud "La mascotte" ("Maskott") olid juba väga edukad operetid ja tõid talle rahvusvahelise tuntuse. Eriti menukad olid tema teosed Inglismaal. Kujunes Pariisis Charles Lecocqi peamiseks konkurendiks ja Offenbachi operetitraditsioonide jätkajaks. 1886 komponeeritud "La cigale et la fourmi" ("Rohutirts ja sipelgas") ingliskeelne versioon "The Cicada" püsis Londoni Strandi teatri repertuaaris üle aasta. Suurt rahvusvahelist edu tõid ka "Miss Helyett" ja eriti "La poupée" ("Nukk").

Viimastel eluaastatel kannatas psüühikahäirete all, mistõttu tõmbus tagasi Pariisi ühiskondlikust elust.

Kirjutas 36 operetti, koomilist ooperit ja vodevilli ning ühe edutu tõsise ooperi ("Photis").

Eestis on lavastatud "La poupèe" kui "Nukuke" 1915. ja 1920. aastal Estonias ning 1922. aastal Vanemuises; "La mascotte" pealkirjaga "Õnneingel" 1914. aastal Estonias.

 
"La Cigale'i" kavaleht 1890

Peamised teosedRedigeeri

Kui pole teisiti märgitud, on esiettekanne toimunud Pariisis.

  • L’ours et le pacha (Marseille, 1862)
  • La chercheuse d’esprit (Marseille, 1866)
  • Le petit poucet (Marseille, 1868)
  • Le grande mogol (Marseille, 1877)
  • La Saint-Valentin (1878)
  • Les noces d’Olivette (1879)
  • La mascotte (1880)
  • Der Glückengel (1880)
  • Gillette de Narbonne (1882)
  • Les pommes d’or (1883)
  • La dormeuse éxeillée (1883)
  • Pervenche (1885)
  • Serment d’amour (1886)
  • Indiana (London, 1886)
  • La cigale et la fourmi (1887)
  • Le puits qui parle (1888)
  • La petite fronde (1888)
  • La fille de Cacolet (1889)
  • Miss Helyette (1890)
  • Article de Paris (1892)
  • Sainte Freya (1892)
  • Madame Suzette (1893)
  • La duchesse de Ferrare (1895)
  • Photis (ooper, Genf, 1896)
  • La poupée (1896),
  • Monsieur Lohengrin (1896)
  • Les petites femmes (1897)
  • Le sœurs Gaudichard (1899)
  • Le curé Vincent (1901)