Edmond Audran

Prantsusmaa helilooja

Edmond (Achille) Audran (12. aprill 1840 Lyon17. august 1901 Tierceville) oli prantsuse helilooja, üks prantsuse operetikoolkonna alusepanijaid. Tema operetid paistsid silma meloodilisuse ja rütmilise varieerumise poolest.

Edmond Audran (u 1890)

Õpingud muuda

Ta õppis Pariisi École Niedermeyeris Jules-Laurent Duparto juures ja võitis 1859. aastal kompositsioonivõistlusel esimese auhinna.

1861. aastal asus ta elama Marseillesse, kus tema isa, Opéra-Comique'i endine tenor Marius-Pierre Audran sai konservatooriumis lauluõpetaja koha. Töötas St. Josephi kirikus organistina ja kirjutas vaimulikku muusikat. Komponeeris Giacomo Meyerbeeri matusteks leinamarsi ja mõned laulud provansi dialektis tekstidele.

Operetilooming muuda

1862. aastal kirjutas Eugène Scribe'i vodevilli tekstile koomilise ooperi "L'ours et le pacha" ("Karu ja paša"), kuid see jäi erilise tähelepanuta, nagu ka järgmised kaks Marseille teatrile loodud ühevaatuselist koomilist ooperit. 1866. aastal katsetas operetiga "Le petit poucet" ("Väike pöialpoiss"), mis samuti ei äratanud erilist tähelepanu. Läbimurdeks kujunes aga 1877. aastal valminud operett "Le grande mogol" ("Suurmogul"). Selle autorina sai ta Pariisi Bouffes-Parisiensi impressaariolt Louis Cantinilt peagi kutse tulla sellesse teatrisse heliloojaks.

"Les noces d'Olivette" ("Olivette'i pulmad") ja paljudes Euroopa teatrites esitatud "La mascotte" ("Maskott") olid juba väga menukad operetid ja tõid talle rahvusvahelise tuntuse. Eriti suur menu saatis tema teoseid Inglismaal.

Audran kujunes Pariisis Charles Lecocqi peamiseks konkurendiks ja Offenbachi operetitraditsioonide jätkajaks. 1886. aastal komponeeritud "La cigale et la fourmi" ("Rohutirts ja sipelgas") ingliskeelne versioon "The Cicada" püsis Londoni Strandi teatri repertuaaris üle aasta. Suurt rahvusvahelist edu tõid ka "Miss Helyett" ja eriti "La poupée" ("Nukk").

Viimastel eluaastatel kannatas Audran psüühikahäirete all, mistõttu tõmbus tagasi Pariisi ühiskondlikust elust.

Kirjutas 36 operetti, koomilist ooperit ja vodevilli ning ühe edutu tõsise ooperi ("Photis").

Eestis on lavastatud "La poupèe" pealkirjaga "Nukuke" 1915. ja 1920. aastal Estonias ning 1922. aastal Vanemuises; "La mascotte" pealkirjaga "Õnneingel" 1914. aastal Estonias.

 
"La Cigale'i" kavaleht 1890

Peamised teosed muuda

Kui pole teisiti märgitud, on esiettekanne toimunud Pariisis.

  • "L’ours et le pacha" (Marseille, 1862)
  • "La chercheuse d’esprit" (Marseille, 1866)
  • "Le petit poucet" (Marseille, 1868)
  • "Le grande mogol" (Marseille, 1877)
  • "La Saint-Valentin" (1878)
  • "Les noces d’Olivette" (1879)
  • "La mascotte" (1880)
  • "Der Glückengel" (1880)
  • "Gillette de Narbonne" (1882)
  • "Les pommes d’or" (1883)
  • "La dormeuse éxeillée" (1883)
  • "Pervenche" (1885)
  • "Serment d’amour" (1886)
  • "Indiana" (London, 1886)
  • "La cigale et la fourmi" (1887)
  • "Le puits qui parle" (1888)
  • "La petite fronde" (1888)
  • "La fille de Cacolet" (1889)
  • "Miss Helyette" (1890)
  • "Article de Paris" (1892)
  • "Sainte Freya" (1892)
  • "Madame Suzette" (1893)
  • "La duchesse de Ferrare" (1895)
  • "Photis" (ooper, Genf, 1896)
  • "La poupée" (1896),
  • "Monsieur Lohengrin" (1896)
  • "Les petites femmes" (1897)
  • "Le sœurs Gaudichard" (1899)
  • "Le curé Vincent" (1901)