Dubravka Ugrešić
Dubravka Ugrešić (27. märts 1949 Kutina – 17. märts 2023 Amsterdam) oli serbohorvaadi keeles kirjutanud kirjanik, kes kirjeldas ennast kui "Jugoslaavia-järgset postnatsionalistlikku ja rahvusülest kirjanikku".[1] Ta sündis Jugoslaavias, ent elas 1993. aastast Hollandis.
| Dubravka Ugrešić | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg |
27. märts 1949 Kutina (Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik) |
| Surmaaeg |
17. märts 2023 (73-aastaselt) Amsterdam |
| Amet | kirjanik, esseist |
| Autasud | NIN-i auhind, Heinrich Manni auhind, James Tiptree auhind, Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind, Neustadti rahvusvaheline kirjandusauhind |
| Koduleht | https://www.dubravkaugresic.com |
Haridus ja elukäik muuda
Ugrešić õppis Zagrebi ülikoolis võrdlevat kirjandusteadust ja vene keelt, tegutsedes samal ajal ka kirjanikuna. Pärast õpingute lõpetamist töötas ta Zagrebi ülikooli kirjandusteooria instituudis.
Kui Jugoslaavia liitriik 1991. aastal lagunes, oli Ugrešić ägedalt sõjavastane ja kritiseeris natsionalistlikku liikumist. Natsionalistid reageerisid omapoolsete süüdistustega, laimu- ja ähvarduskampaaniaga.[1] 1993. aastal lahkus Ugrešić Hollandisse. Ta on õpetanud mitmes Euroopa ja USA ülikoolis ning tegeles kirjutamisega Amsterdamis.
Teoseid muuda
Ilukirjandus muuda
- "Štefica Cvek u raljama života" ("Štefica Cvek elumere lainetel", 1981, romaan). Selle põhjal on tehtud Jugoslaavias populaarseks saanud mängufilm "Elumere lainetel" ("U raljama života", 1984)
- "Forsiranje romana-reke" (1988; eesti keeles "Romaanijõe forsseerimine", tõlkinud Madis Vainomaa, Loomingu Raamatukogu 6–9, 2021). Selle teose eest pälvis Ugrešić 1988. aastal esimese naisena tollase Jugoslaavia mainekaima kirjandusauhinna, NIN-i auhinna.
- "Muzej bezuvjetne predaje" ("Tingimusteta alistumise muuseum", 1998)
- "Ministarstvo boli" ("Valu ministeerium", 2004)
- "Baba Jaga je snijela jaje" ("Baba-Jagaa munes muna", 2008)
- "Lisica" ("Rebane", 2017)
Esseistika muuda
- "Američki fikcionar" ("Ameerika väljamõeldis", 1993, täiendatud kujul 2018)
- "Thank you for not reading" ("Aitäh, et te ei loe", 2003)
- "Nikog nema doma" ("Kedagi ei ole kodus", 2005)
- "Karaoke kultura" ("Karaokekultuur", 2010)
- "Europa u sepiji" ("Seepia-Euroopa", 2013)
- "Doba kože" ("Naha ajastu", 2019)
- "Tu nema ničega!" ("Siin pole mitte midagi!", 2020)
Lasteraamatuid muuda
- "Mali plamen" ("Väike leek", 1971)
- "Filip i Srećica" ("Filip ja Srećica", 1976)
- "Kućni duhovi" ("Majavaimud", 1988)
- "Novogodišnje prase" ("Uusaastasiga", 2020)
Tunnustus muuda
- 1988 – NIN-i auhind
- 1996 – Charles Veilloni nimeline Euroopa esseeauhind
- 1997 – Versetsprijs
- 1998 – Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind
- 2000 – Heinrich Manni auhind
- 2004 – Premio Feronia-Città di Fiano
- 2010 – James Tiptree auhind
- 2012 – Jean Améry Euroopa esseistikaauhind
- 2016 – Neustadti rahvusvaheline kirjandusauhind
- 2016 – Vilenica rahvusvahelise kirjandusfestivali auhind
- 2019 – Manès Sperberi auhind
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Madis Vainomaa, "Kolmanda järelsõna asemel". Raamatus: Dubravka Ugrešić, Romaanijõe forsseerimine. Tallinn: SA Kultuurileht, 2021, lk 202.