Donjon
Donjon ehk donžoon (prantsuse keeles donjon; inglise keeles keep) on keskaegse linnuse peatorni (tornelamu) tüüp, tugevdatud kaitsetorn prantsuse kultuuriruumis.[1]
Prantsuskeelne sõna donjon tuleneb ladinakeelsest sõnast dominionus.[2]
Donjon oli keskaegse linnuse keskse tähtsusega osa, mis asus linnuse keskel või hädaohtlikuimal kohal ning oli kohandatud alaliseks elamiseks (erinevalt bergfried'ist, kus aasta ringi ei elatud). Võitluse ajal oli see viimane vastupanu osutamise koht ja pelgupaik.
Donjon oli mitmekorruseline ja algul olid selles ka eluruumid. Hiljem elati pigemini kõrvalehitistes. Väiksemad linnused võisidki koosneda üksnes donjon 'ist.
Donjon 'e hakati ehitama 11. sajandil Loode-Prantsusmaal ja need olid laialdaselt kasutusel ka Inglismaal. Eestis on donjon näiteks Paide ordulinnusel ja Vao vasallilinnusel.
Seoses üha laialdasema tulirelvade kasutuselevõtuga XV sajandil muutusid ka linnuseehituse tavad. Donjon 'e hakati ehitama madalamaks või loobuti nende rajamisest üldse. Ka ringmüürid ehitati madalamad, samas massiivsemad; neile hakati rajama suurtükipesi.
Märkused
muuda- ↑ "Arhitektuuri oskussõnastik (AOS)". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. mai 2019. Vaadatud 19. oktoobril 2019.
- ↑ Sõna dominionus tähendust vt nt teoses: J.F. Niermeyer, Mediae Latinitatis Lexicon Minus, Leyden, Brill, 1976
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Donjon |