Domenichino

Itaalia maalikunstnik

Domenichino (Domenico Zampieri, 21. oktoober 1581, Bologna15. aprill 1641, Napoli) – Bologna kooli itaalia maalikunstnik, klassitsismi eelkäija Nicolas Poussini ja Claude Lorraini mentor.

Domenichino
Sünninimi Domenico Zampieri
Sünniaeg 21. oktoober 1581
Sünnikoht Bologna
Surmaaeg 15.aprill 1641
Surmakoht Napol
Rahvus itaallane

EluluguRedigeeri

Domenichino sündis Põhja-Itaalias Bolognas kingsepa pojana. Domenichino õppis itaalia kunstniku Denis Calverti juures ja pärast temaga 1601. aastal tekkinud tüli kolis ta Rooma ja asus õppima vendade Carracci juurde Accademia degli Incamminatis, kus ta õppis lisaks kunstile ka ajalugu, mütoloogiat ja poeetikat[1]. Väikese kasvu tõttu sai ta hüüdnime Domenichino, mis tähendab itaalia keeles "väike Domenico". 1602.aastal sai Domenichinost Annibale Carracci üks andekamaid õpilasi. Annibale Carracci kunst mõjutas Domenichinot ja sellepärast tema tööl võib leida erinevaid Annibale Caracci märke eeskujust. Roomas elas Domenichino koos tema Bolognast pärit kunstnikega, kes olid mitu aastat vanem: Francesco Albani, Guercino (Giovanni Francesco Barbieri), Guido Reni. Samuti töötas ta koos Giovanni Lanfrancoga, kellest sai hiljem tema peamine rivaal. Giovanni Lanfranco oli kuulus oma freskode ja altarimaalide poolest. Domenichino oli väga haritud. Veel ta tegeles raamatukauplemisega ja armastas valmistada muusikariistu. Lisaks maalimisele huvitas ka arhitektuurist.[2]

LoomingRedigeeri

Domenichino teosed on tähelepanuväärsed ning eristuvad nende heleduse ja küllastuse poolest. Voldemar Vaga kirjutas oma raamatus: Ta toonitab oma töödes loomutruudust ja elustab sellega Bologna koolkonna arengut. Veel tema kunstis on selge jutustamisoskus. Tema teose maastikufoon tunnistab meistri suurepäraseid võimeid maastikumaalijana.[3]

1595. aastal saabus Annibale Caracci koos Domenichinoga noore kardinali Odorado Farnese käsul Roomasse, et maalida Palazzo Farnese galerii lagi. Kuna Caracci tegi koostööd ka oma õpilastega, nii et 1603-1604 aastal maalis Domenichino  fresko “Neitsi ja ükssarv” (1604–05). Samuti maalis ta kolm oma freskot Loggia del Giardinos.[4]

Kuna sel ajal kerkisid Roomas uued paleed ja katedraalid, aastatel 1606-1607 kaunistas Domenichino Püha Andrease oratooriumi San Gregorio kirikus ja Sant Andrea della Valle katedraalis freskodega.

1609 aastal maalis Domenichino Bassano di Sutri lähedal asuvas villas Odescalchi  Diana elustseenid.

Üks tema olulisemaid projekte oli Cappella dei Santissimi Fondatori kaunistamine Grottaferrata kloostri keskaegses basiilikas aastatel 1608-1610.  Aastatel 1612-1615 maalis Domenichino San Luigi dei Francesi Rooma kirikus freskosid, mis kujutasid stseene Püha Cecilia elust. Samal ajal maalis ta San Girolamo della Carita kiriku jaoks altarimaali "Püha Hieronymuse viimane armulaud".  Koos Giovanni Battista Violaga Aldobrandini villas maalis Domenichino 10 freskot, mis kujutavat Apolloni elu. Ka aastatel 1617-1618 maalis Domenichino kardinal Aldobrandinile kuulsa maali "Diana jahil". Sellel  pildil on ka teine nime, näiteks, Diana ja tema nümfid pärast jahi või Diana jaht. Rooma mütoloogias Diana on jahi jumalanna. Pildil ta on maalitud koos oma nümfidega ja nende vahel toimub vibu laskmise võistlus. Usulistel teemadel püüdles ta pildi ja narratiivi täpsuse poole. Pärast paavsti Gregory XV valimisi Bolognas 1621 aastal naasis Domenichino Roomasse ja teda nimetati paavsti arhitektiks, ehkki ta ehitas vähe, kuid jättis joonised erinevate projektide jaoks. Elu jooksul maalis Domenichino palju altareid. Näiteks, San Lorenzo Mirandas (1626 - 1627); Giovanni Evangelista ja Petronio dei Bolognesi (1626–1629); Santa Maria della Vittoria (1629–1630); Püha Peetruse katedraali altaar (1625-1630).[5]

Aastal 1631 otsustas Domenichino taas Roomast lahkuda, et suududa Napolisse ja täita seal kõige mainekas ja tulus tellimus, Tesoro di San Gennaro (Püha Januarius) kabeli kaunistamine. Napolis ta pühendas suurema osa oma aega stseenidele San Gennaro elust. Kunstniku surma põhjus pole teada, pideva rivaliteet teiste kunstnikega on andnud alust arvata, et ta võis sooritada enesetapu[1]. Surma ajal oli Domenichino peamine assistent vähetuntud maalikunstnik Francesco Raspantino, kes päris hiljem Domenichino töökoja.

Skandaal Lanfranco`gaRedigeeri

Kord toimus Domenichino ja Giovanni Lanfranco vahel nende eluajal üks suurimaid skandaale. Lanfranco süüdistas Domenichinot plagiaatluses. Giovanni Lanfranco uskus, et Domenichino varastas Püha Hieronymus suure viimase armulaua kujunduse oma endise õpetaja Agostino Carracci altarilt. Giovanni Lanfranco ajendas maalijaid ja kriitikuid tema kõrvale astuma, kuid enamik kunstnikke - sealhulgas Nicolas Poussin ja antikvaar-kriitik-biograaf Bellory (kes olid Domenichino õpilased) - kaitsesid oma meistri tööd kiiduväärse jäljendusena.

TähtsusRedigeeri

Domenichino tähtsust baroki klassitsistina tunnustati uuesti alles 20. sajandil. Tema tööd iseloomustavad selged ja tasakaalustatud kompositsioonid, ühtlane ja rahulik valgustus ning vaoshoitud värvid ning kaine väljendus ja figuuride vaoshoitud žestid. Domenichinol on oluline koht ka maastikumaali ajaloos, kuna tema looming mõjutas sügavalt klassikalisi maastikumaalijaid nagu Nicolas Poussin ja Claude Lorrain.[6]

Windsori lossi kuninglikus kollektsioonis on umbes 1750 Domenichino teost.

Domenichino maalidest kirjutati luuletusi ja monarhid tülitsesid tema maalide ostmise pärast.

GaleriiRedigeeri

 
Tee Kolgata (1610) Getty Muuseum

AllikadRedigeeri

  1. 1,0 1,1 "Творчество итальянского художника Доменикино (1581-1641)". Vaadatud 3.11.20.
  2. "Domenichino". Vaadatud 3.11.20.
  3. Voldemar Vaga (1999). Üldine kunstiajalugu. Lk 544. 
  4. David Piper (1991). Kunstiajalugu. Lk 185-186. 
  5. "Доменикино". Vaadatud 3.11.20.
  6. "Domenichino". Vaadatud 3.11.20.

VälislinkidRedigeeri

Siin võib vaadata Domenichino tööd erinevates muuseumides:

http://www.artcyclopedia.com/artists/domenichino.html

https://www.britishmuseum.org/collection/term/BIOG25441