See artikkel räägib Marsi kaaslasest; jumala kohta vaata artiklit Deimos (jumal).

Deimos on Marsi kaaslane, mis on väiksem ja Marsist kaugem kui planeedi teine kaaslane Phobos.

Deimos
MRO pildistatud värvifoto Deimosest. Pilt: NASA/JPL-Caltech/Arizona Ülikool
MRO pildistatud värvifoto Deimosest.
Pilt: NASA/JPL-Caltech/Arizona Ülikool
Avastamine
Avastajad Asaph Hall
Avastamise aeg 12. august 1877
Orbiidi iseloomustus
Periapsiid 23 455,5 km
Apoapsiid 23 470,9 km
Orbiidi pikem pooltelg 23 459 km[1]
Ekstsentrilisus 0,0005[1]
Tiirlemisperiood 1,263 d[2]
(30,312 h)
Keskmine orbiidil liikumise kiirus 1,3513 km/s
Emaplaneet Marss
Füüsikaline iseloomustus
Mõõtmed 7,8 × 6,0 × 5,1 km
Keskmine diameeter 12,4 ± 0,36 km
Ruumala 999,78
Mass 1,4762×1015 kg
Keskmine tihedus 1,471±0,166 g/cm3[3]
Raskuskiirendus 0,003 m/s2 (306 µg)
Paokiirus 5,556 m/s (20 km/h)
Pöörlemisperiood 1,769 päeva
Albeedo 0,068±0,007[4]
Pinna temperatuur
… keskmine

≈ 233 K (-40,15°C)[5]

Deimose keskmine läbimõõt on 12,4 km.[6] Ta teeb ühe tiiru ümber Marsi 30,3 tunniga.[6]

Deimose nimi tuleb vanakreeka mütoloogiast, kus Deimos (Δείμος) oli Phobose kaksikvend, kes kehastas õudust ja ahastust.

Deimose avastas 12. augustil 1877 Ameerika Ühendriikide Mereväeobservatooriumis Asaph Hall.

Füüsikaline iseloomustus muuda

Nagu ka teisel Marsi kuul Phobosel sarnanevad Deimose spekter, albeedo ja tihedus C- ja D- tüüpi asteroidide vastavate näitajatega. Sarnaselt teiste sellise suurusega kehadega pole Deimos kerakujuline. Tema mõõtmed on 15 × 12,2 × 11 km,[7] mis vastab 0,65-kordsele Phobose mahule. Deimos koosneb süsinikurikkast kivimist nagu ka C-tüüpi asteroidid ja süsinikkondriidid. Deimose kraatritega keatud pinnas on Phobose omast tunduvalt siledam, sest tema kraatrid on osaliselt täitunud regoliidiga. Regoliit on väga poorne ning selle tihedus on vaid 1,471 g/cm³.[8]

Deimose paokiirus on 5,6 m/s[9] ning tähesuurus 12,45[10].

Orbiidi iseloomustus muuda

 
Phobose ja Deimose orbiidid (mõõtkavas)

Deimose orbiit on enam-vähem ringikujuline ning asub Marsi ekvaatoriga peaaegu ühel tasapinnal. Deimos võib olla Jupiteri kihutatud asteroid, mille Marss enda orbiiti püüdis, kuigi seda hüpoteesi on vaidlustatud. Mõlemal kuul on väga ringitaolised orbiidid, mis asuvad Marsi ekvaatoriga peaaegu täpselt ühel tasapinnal, kuigi juhul, kui Marss püüdis asteroidid enda orbiiti, peaks see olema väga elliptiline ning ekvaatori suhtes kallutatud.[11]

Marsilt vaadates on Deimose nurkläbimõõt maksimaalselt 2,5 minutit, mis moodustab kaheteistkümnendiku Kuu läbimõõdust Maalt vaadatuna.[12]

Vastupidi idas loojuvale Phobosele loojub Deimos läänes. Phobos loojub idas seetõttu, et ta tiirleb kiiremini, kui Marss pöörleb.

Kuna Deimose orbiit asub Marsile suhteliselt lähedal ning pole peaaegu üldse ekvaatori suhtes kaldus, ei ole ta alates 82.7° laiuskraadist vaadeldav.

Nimetatud geoloogilised objektid muuda

Deimosel leidub vaid kaks nimega geoloogilist objekti. Kraatrid Swift ja Voltaire said nimed kirjanike järgi, kes arutlesid Marsi kuude olemasolu üle enne, kui need avastati.[13]

Kraater Nime andnud isik Koordinaadid Diameeter (m)
Swift[14] Jonathan Swift[14] 12.5°N 358.2°W[14] 1000[14]
Voltaire[14] Voltaire[14] 22°N 3.5°W[14] 1900[14]
Video Deimose liikumisest Päikese taustal. Filmitud Marsilt 2024. aasta 20 jaanuaril robotiga Perseverance
 
Deimose kraatrid

Päikese eest läbiminek muuda

 
Deimos Päikest varjutamas

Marsilt vaadates varjutab Deimos regulaarselt Päikest. Ta on liiga väike, et põhjustada täielikku päikesevarjutust, ning paistab musta täpina, mis liigub üle Päikese. Selle nurkläbimõõt on 2,5 korda suurem Veenuse läbimõõdust, kui ta Maalt vaadatuna Päikese eest möödub. 2004. aasta 4. märtsil pildistas Deimost Mars Rover ning 13. märtsil pildistas seda Mars Rover Spirit.

Päritolu muuda

Deimose ega Phobose päritolu pole kindlalt teada ning senipakutud hüpoteesid on vastuolulised.[11] Põhiline hüpotees väidab, et nad said kuudeks aretsiooni teel või sattusid Marsi gravitatsiooni mõjusfääri.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 Williams, David R. "Mars Fact Sheet" (Inglise keeles). NASA Goddard Space Flight Center. Vaadatud 12. aprill 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  2. "Martian Moons" (Inglise keeles). NASA Exploration. Vaadatud 12. aprill 2017. {{netiviide}}: eiran teksti "Mars Exploration Program" (juhend)CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  3. "Planetary Satellite Physical Parameters" (Inglise keeles). Jet Propulsion Laboratory. Vaadatud 12. aprill 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  4. Thomas, P. C., Adinolfi, D., Helfenstein, P., Simonelli, D. and Veverka, J. 1996. ``The Surface of Deimos: Contribution of Materials and Processes to Its Unique Appearance, Icarus 123, 536-556.
  5. "Deimos: Facts about Mars' Moon, Deimos" (Inglise keeles). The Planets. Vaadatud 12. aprill 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  6. 6,0 6,1 HORIZONS Web-Interface, NASA, 21. september 2013.
  7. "Deimos".
  8. "Arecibo Radar Observations of Phobos and Deimos".
  9. "Mars: Moons: Deimos".
  10. "Planetary Satellite Physical Parameters".
  11. 11,0 11,1 Burns, J. A. (1992). "Contradictory Clues as to the Origin of the Martian Moons,". Tucson: Arizona Press.
  12. Richardson, R. S. ""If You Were On Mars"".
  13. "Galileo's Anagrams and the Moons of Mars" (inglise keeles). MathPages. Vaadatud 12. aprill 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  14. 14,0 14,1 14,2 14,3 14,4 14,5 14,6 14,7 "Search Planetary Names: Search Results" (inglise keeles). Rahvusvaheline Astronoomiaunioon. Vaadatud 12. aprill 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

Välislingid muuda