Daphnis ehk Saturn XXV (esialgse nimega S/2005 S 1)[1][2] on Saturni kaaslane, planeedile läheduselt teine.

Daphnis
Daphnis kosmosesond Cassini tehtud pildil (6. juuli 2010).
Daphnis kosmosesond Cassini tehtud pildil
(6. juuli 2010).
Avastamine
Avastajad Cassini kujutiste meeskond
Avastamise aeg 6. mai 2005
Nimetamine
Teised nimed Saturn XXXV
S/2005 S 1
Orbiidi iseloomustus
Orbiidi pikem pooltelg 136 505,5±0,1 km
Ekstsentrilisus 0,0000331±0,0000062
Tiirlemisperiood 0,5940798 ööpäeva
Orbiidi kalle 0,0036°±0,0013°
Emaplaneet Saturn
Füüsikaline iseloomustus
Mõõtmed 8,6×8,2×6,4
Keskmine raadius 3,8±0,8 km
Mass (7,7 ± 1,5)×1013 kg
Keskmine tihedus 0,34 ± 0,26 g/cm3
Raskuskiirendus 0,0001–0,0004
Pöörlemisperiood sünkroonne
Telje kalle teadmata
Albeedo umbes 0,5
Pinna temperatuur
… keskmine

umbes 78 K

Ta tiirleb ümber Saturni selle A-rõngas olevas Keeleri lõhes.

Daphnise läbimõõt on umbes 8 km.[3]
Tõenäoliselt on ta tekkinud Saturni rõnga materjali kokkukogunemisel ühe suurema jääkamaka külge, koosnedes samast materjalist millest rõngaski.[4]

Nimi muuda

Oma nime sai ta 2006. aastal vanakreeka mütoloogiast pärit titaanide järeltulija, karjuse, torupillimängija ja poeedi Daphnise järgi.[5] Titaanide ja nende järeltulijate järgi on nimetatud ka teisi Saturni kaaslasi. Saturni kuud Daphnis ja Pan on nimetatud mütoloogiliste karjuste nimedega, sest nad tiirlevad Saturni rõngaste sees ja koos nendega ning mõjutavad neid oma gravitatsiooniga ehk "karjatavad" neid. Need kuud hoiavad ümber Saturni tiireldes enda orbiidiga külgnevate rõngaste materjali selgepiiriliselt ja servi selgelt eristuvatena nagu oma karja kooshoidvad karjused.[6]

Avastamine muuda

 
Üks esimesi fotosid Daphnisest. Tehtud 2005. aastal kosmosesondi Cassini poolt[7]

Daphnis avastati 6. mail 2005 Cassini tehtud fotosid uurinud meeskonna poolt.[1] Ta leiti 1. mail 2005. aastal mehitamata kosmosesondi Cassini abil Saturni A-rõnga välimisest servast 16 minutit kestnud 0,180-sekundilise säriajaga tehtud fotoseerialt. Hiljem leiti, et see Saturni kaaslane oli olnud nähtav ka juba samal aastal 13. aprillil F-rõngast tehtud 32 fotol, samuti ka 2. mail 2005 tehtud kahel kõrglahutusega (3,54 km/piksel) fotol.
Daphnise olemasolust oldi teadlik juba enne, kui seda taevakeha selgelt pildistada õnnestus. Esmalt märgati ta gravitatsiooni tekitatud lainetusi Saturni rõngastes, millest järeldati, et lainetuste põhjustajaks võiks olla üks Saturni rõngaste vahel tiirlev kaaslane. Oletust tõestasid kosmosesondi Cassini tehtud fotod.

Lained Saturni rõngastes muuda

 
Daphnise tekitatud lained Saturni A-rõngas

Daphnise tekitatud lained Saturni rõngastes tekivad selle kaaslase gravitatsiooni mõjul ja tema orbitaalkiiruse erinevusest Saturni rõngaste orbitaalkiiruste suhtes (sisemine rõngas liigub kiiremini kui Daphnis, lainetus jääb ettepoole, välimine rõngas on aeglasem, lainetus jääb taha).[8]
Need lained, mis jäävad Keeleri tühimiku Saturni-poolsema serva poole, liiguvad Daphnise liikumissuuna suhtes sellest kaaslasest eespool, ning need lained, mis jäävad Keeleri tühimiku Saturnist kaugema serva poole, järgnevad Daphnisele.
Daphnis tekitab Saturni rõngastes nii radiaalsuunalist lainetust kui ka laineid, mis levivad rõngaste tasandi suhtes. Rõngaste tasandi suhtes levivad lained ulatuvad oma laineharja kõrguse maksimumis natuke üle kilomeetri üle Saturni rõngaste orbitaaltasandi ning on paremini märgatavad, kuna heidavad rõngale varje.

Orbiit muuda

Daphnise orbiidi kalle ja ekstsentrilisus on väga väikesed. Daphnise orbiidi ekstsentrilisuse tõttu varieerub tema kaugus tiirlemisel ümber Saturni umbes 9 km ühe tiiru jooksul ja orbiidi kalde tõttu kõigub Daphnis ühe tiiru jooksul Saturni ekvaatori tasandi suhtes umbes 17 km ulatuses üles-alla.

Keeleri tühimik, milles Daphnis ümber Saturni tiirleb, on läbimõõduga ligikaudu 42 km.[9]

Viited muuda