Ava peamenüü

Daniel Plau (4. juuni/17. juuni 1896 Martsa, Virumaa20. mai 1938 Venemaa)[1] oli eesti rahvusest Venemaa sõjaväelane.

Ta sündis Martsa külas Liivamäe talus, õppis Toila külakoolis, Jõhvi ministeeriumikoolis ja Tartu Ülikoolis.[2]

Ta võttis osa Oktoobrirevolutsiooni ettevalmistamisest. 1917. aastal valiti ta Tartumaa Sõjaväelaste ja Maatameeste Saadikute Nõukogu Täitevkomitee esimeheks. 1918. aastal valiti ta Petrogradis moodustatud VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee liikmeks ja töötas Põhja Kommuuni Rahvusasjade Rahvakomissariaadi Eesti osakonna juhatajana.[2]

Ta osales Punaarmee diviisikomissarina Vene kodusõjas. Aastatel 1918–1938 oli ta Punaarmees juhtivatel kohtadel poliitilisel alal, auastmelt kindralmajor. 1930. aastatel oli ta Kaasanis 13. Laskurkorpuse komissar.

1938. aastal ta represseeriti ja hukati, 1956. aastal rehabiliteeriti.[3]

1970–1980. aastatel korraldati Kohtla-Järve rajoonis Pühajõel tema mälestusvõistlusi motokrossis.

ViitedRedigeeri

  1. 137god.info
  2. 2,0 2,1 Helmut Joonuks. Viru rannikul. Tallinn: Eesti Raamat, 1969, lk 87
  3. VE: Plau, Daniel – kindralmajor

KirjandusRedigeeri

  • Ülo Taigro (koostaja). Nad kaitsesid nõukogude võimu. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964

VälislingidRedigeeri