Daibe mõis (saksa keeles Daiben, läti keeles Daibes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Straupe kihelkonnas. Tänapäeval asub mõisasüda Lätis Cēsise piirkonnas Stalbe vallas Daibes.

Daibe mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903). Mõisa maad on kaardil tähistatud numbriga 26

Ajalugu muuda

Aastal 1807 eraldas Raiskumsi mõisa omanik Gustav Ernst von Schrader selle valduse oma vennatütrele Dorothea von Schwanenbergile. Aastal 1825 ostis mõisa 17 901 rubla eest Johanna Goueslain. Aastal 1833 pantis too mõisa 21 000 rubla eest Constantin von Tiesenhausenile, kes pandiõiguse kaks aastat hiljem 25 000 rubla eest Nicolai Otto von Huhnile loovutas. Aastal 1842 sai too ka mõisa omanikuks, pantides aastal 1854 valduse omakorda aastal 45 000 rubla eest parun Ernst Campenhausenile, kes aastal 1859 mõisa ka päriselt endale ostis.[1]

Mõisa suurus muuda

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 4 ja 1/4 adramaad, sellele allus 115 mees- ning 151 naishinge.[2] Aastal 1688 oli mõisa suurus 3 ja 1/2 adramaad, aastal 1734 oli adramaid 3 ja 3/8, aastal 1757 aga 4 ja 1/4. Aastal 1823 oli mõisa suurus 5 ja 11/20 adramaad.[3] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 5 ja 12/20, aastal 1881 aga 3 ja 10/80, lisaks kaheksa adramaad mõisadele kuuluvate talude valduses.[4]

Karjamõisad muuda

Mõisale kuulus aastal 1816 kaks karjamõisa: Zehseneek ehk Krampe ja Nogall.

Viited muuda

  1. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 186-187.
  2. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 252.
  3. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 94
  4. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 179.