Ava peamenüü

Džarõlgatš (ukraina keeles Джарилгач) on Ukrainas Krimmi poolsaare lähistel asuv saar, mis kuulub halduslikult Hersoni oblasti Skadovski rajooni. Saar kitseneb läänepoolses tipus sääreks ja mõnikord vee alt välja ulatuvaks leetseljakuks, mis ühendab sellistel puhkudel saare Lazurne linna lähistel Hersoni oblasti maismaaosaga. Saare vastas üle Džarõlgatši lahe asub Skadovski linn.

Džarõlgatš (Джарилгач)
Džarõlgatši soolajärved
Džarõlgatši soolajärved
Ümbritseb Karkiniti laht, Džarõlgatši laht
Koordinaadid 46° 1′ N, 32° 54′ E
Pindala 56 km²
Pikkus 42 km
Kõrgeim koht
2 m üle merepinna
Elanikke
(asustamata)
Džarõlgatš (Ukraina)
Džarõlgatš

LoodusRedigeeri

56 km² suurune ja 42 km pikkune Džarõlgatš on Musta mere suurim saar. Karkiniti lahes asuval saarel leidub puhtaid liivarandu ja mineraalveeallikaid. Saare keskosas asub mageda veega allikas ja üle saare leidub kokku enam kui nelisada väikest soolast järve. Džarõlgatši saar ja laht moodustavad osa Džarõlgatši Rahvuslikust Looduspargist.

Džarõlgatši ainulaadne loomastik ja taimestik on hästi säilinud. Loomadest elavad saarel näiteks metssead, hirved ja muflonid. Saare arvukad kajakad ja kormoranid jahivad krabisid, meritigusid ning krevette.

Saar Vana-Kreeka mütoloogiasRedigeeri

Džarõlgatš moodustas koos lääne poole jääva Tendra säärega varem maasääre, mida kreeklased kutsusid nimega "Achilleuse jooksurada". Legendi järgi tekkis Tendra säär siis, kui Vana-Kreeka jumalanna Artemise preestrinna Iphigeneia Trooja sõja kangelase Achilleuse eest põgenes. Seal, kus tema jalad merepinda puutusid, moodustusid liivased maasääred. Achilleuse, kes Iphigeneiat kätte ei saanud, legendiga on rohkem seotud Tendra säär.[1]

GaleriiRedigeeri

ViitedRedigeeri